Hilissuvi Rootsis, aasta on 2011. Iseõppinud astrofüüsik Petra on välja arvutanud, et atmosfäär kukub kokku septembris kindlal kellaajal. Nüüd on viimsepäevaprohvet alustanud pöörast teekonda matkaautos koos Johaniga, mitte just kõige nutikama meisterkokaga. Peagi liitub nendega Agnes – 75-aastane lesk, kes on kibe käsi internetis raha teenima. Kolmikul on kiire. Enne, kui maailmalõpp kätte jõuab, peavad nad läbi astuma Petra noorpõlvearmastuse juurest ja sõitma Rooma, kus Johan kavatseb oma vanemale vennale paar vänget sõna öelda ja kõrvakiilu anda. Loomulikult ei lähe miski nii, nagu kavatsetud. Jonas Jonasson on oma sõiduvees ning pakub meile ohjeldamatut ja fenomenaalset seiklust läbi tänapäeva ajaloo.
Humor
Lühidalt võiks selle raamatu kohta öelda nii: võtke kahe venna lugu, keerake vint peale, lisage masenduses teadlane, igavlev pensionär ja keerake veel üks vint peale ja ega sellega siis peatuda ei saa, sest tuleb lisada veel ka üks ammu kadunud isa ja keerata veel kaks vinti peale, ning kui te nüüd selle loo siis lahti lasete, siis ajab see karnevalisõit pea segamini ka kõige kogenenumal Janssoni raamatute lugejal. :)
Kust ta küll selliste ideede peale tuleb!
Jah, selle lõputu jandi taga on ka tõsised teemad: üksildus, ullikeste ärakasutamine, poliitika ja poliitikute äraostetavus. Nii siis ongi, et kogu selle nalja ja absurdsuse vahel on hingetõmbehetked, kui mõistad, et tegelikult võivad inimesed ikka kuratlikult isekad ja nõmedad olla.
Mõnus raamat lugemiseks, kui on vaja huumorisüsti. Ning ära ei tasu unustada ka kõiki neid fantastilisi roogasid, mida Johan oma matkaseltskonnale pakub! Ahhh ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar