Eighty Days Blue

Raamat: Eighty Days Blue (Eighty Days #2) by Vina Jackson (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18951063-eighty-days-blue  

Hiljuti New Yorki kolinuna, naudib leekivpunase peaga viiuldaja Summer Zahova suure orkestri viiuldaja mugavat elu. Venetsueelast pärit, noore ja atraktiivse orkestrijuhi Simoni valvsa pilgu all lööb Summeri karjäär õitsele. Kuid uus linn ja vastleitud edu toob Summeri teele ka uusi ahvatlusi ning ei lähegi palju aega, kui Summer on taas tõmmatud allmaailma ohtlikesse intriigidesse kuigi ta oli lootnud, et ta ei pea neist enam osa võtma.

Samal ajal on Dominik üksi Londonis elamisest masenduses, ning teda tõmbab New Yorki, kuna ta on juba mõistnud, et ta ei saa Summerita elada. Kuid kui Dominik arvab, et ta suudab Summerit halvima eest hoida, siis just tema oma kirg on see, mis viib nende suhte katastroofini.

Erotica,

Kaheksakümne päeva sarja teine osa algab sealt kus esimene lõppes – voodist koos Summeri ja Dominikiga järgmisel hommikul. Summer loodab, et ta on Viktorist igaveseks vaba ja Dominik loodab Summeri tagasi saanud olevat ja nad lepivad kokku et püüavad kaugmaa suhet ja Summer kirjutab taas Dominikile kõigest, millega ta katsetab.

Kuid nagu ikka, kõik kaugmaa suhted on siiski hukule määratud. Tasapisi hakkab Summerilt üha vähem kirju tulema, sest Simon hoiab teda üha pikemalt kinni proovides ja kui ta siis veel talle ka soolokarjääri soovitab, jääb Sumemril aega veelgi vähem.

Aastavahetuse veedavad nad koos New Orleansi pakutavaid tavalisi ja erilisi meelelahutusi nautides ja nende suhe on parem kui kunagi varem.

Taas tagasi New Yorgis leiab Summer endale uue hobi – sidumised ja loob sedasi ka uusi tuttavaid, kuid Dominikist eemale olek ei mõju neile kummalegi eriti hästi.

Dominik leiab väljapääsu, ta kandideerib stipendiumile, mis viiks ta aastaks õpetama ja uurimustööd tegema New Yorki ja sedasi saaksid nad koos olla. Kevadel ongi Dominik kohal, nad kolivad kokku ja esialgu on kõik suurepärane, kuni Summeri esimese soolo kontserdini, mille edule järgneb kohe ringreis. Nüüd on Summer veelgi vähem kohal ja nende ühises korteris käib ta vaid puhast pesu võtmas. Kui ta siis on Dominikile ette teavitanud, et ta tuleb koju, pole Dominiki seal, sest ta on koos ühe juhututtavaga. Kõik läheb valesti.

Summeri ringreis viib ta ka kodulinna Uus-Meremaal ja tal on seal lõpuks aega mõelda, kas tema ja Dominiki suhtel on üldse lootust. Kui ta siis pärast Austraalia ja Euroopa suurlinnades kontsertide andmist lõpuks koju jõuab pole Dominiki seal, ta on pidanud minema Londonisse. Ning just siis, kui Summer on kogu selle tuuritamisest tekkinud väsimuse tõttu sügavas masenduses, tuleb ukse taha see keda ta kõige vähem näha tahab – Viktor.

Summer on nüüd rahvusvaheline tuntus ja kui temast peaks ajakirjandusse sattuma pildid sellest ajast, kui ta läks kaas Viktori õelate mängudega, oleks tema karjäär rikutud, seega ei jää tal midagi muud üle, kui veel viimast korda nõustuda Viktori haigete mängudega. Loomulikult ei saa ta midagi sellest Dominikile rääkida, sest ta pole ju üldse Dominikile rääkinud, et Viktor teda julmalt ära kasutas.

Kuid Viktor on kokku pununud uskumatu ämblikuvõrgu (tõsiselt uskumatu, et keegi viitsiks nii laialiulatuvat mängu mängida vaid selleks, et tal lõbus oleks) ja kui ta siis kõik niidid kokku on tõmmanud käib plahvatus, mille tagajärjel Summer ja Dominik lahku lähevad.

Simon satub Summeri ukse taha just siis kui ta oimetuna koju jõudis ja viib Summeri endaga kaasa, et Summer saaks rahus mõelda, mis just juhtus.

Selles osas ongi siis Summer ja Dominik enamasti lahus ja need vähesed korrad kui nad koos on, on nad kas väga õnnelikud või väga õnnetud, kuid niipalju kui nad ka on oma õnnetuses ise süüdi, ümbritseb neid ka piisavalt inimesi, kes näevad rõõmuga kuidas nad lahku lähevad. Aga sellest ma tõesti aru ei saa, mis põhjus on Viktoril teha seda mida ta tegi. See seletus mille ta Dominikile annab, hetk enne kui Dominik ta ninaluu murrab, on võrdeline õlekehitusega ja tõdemisega, et tal oli igav, kuid kui keegi midagi nii õelat kokku keedab ja kasutab selleks nii palju erinevaid inimesi ja kokkusattumisi, sellel peab olema sügavam põhjus, kui lihtsalt igavus.

Aga vaatama sellele, et see Viktori osa oli lihtsalt arusaamatu, oli see siiski taas kord üks vägagi loetav Vibraatori Raamatuklubi raamat.

Eighty Days Yellow

Raamat:  Eighty Days Yellow (Eighty Days #1) by Vina Jackson (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15748293-eighty-days-yellow   

Kirglik ja leekivpunase peaga viiuldaja Summer on kinni suhtes, kus tema partner ei suuda aktsepteerida seda, kes ta on, seega leiab ta endale väljundi muusikas. Ta veedab oma õhtuid metroos raha eest muusikat mängimas, kadudes Vivaldi või Mendelssohni viisidesse. Kui ta viiul saab jalgapallifännide tõuklemises kahjustada, saab ta huvitava pakkumise. Pakkujaks on Dominik, ülikooli professor, kellel on väga erilised soovid, ning kellele on Summer silma jäänud sellest hetkest alates, kui mees esimest korda teda metroos kuulis. Dominik annab Summerile uue viiuli, kui Summer on nõus mängima Dominikile privaatsel kontserdil.

Summer ja Dominik ei saa eirata nendevahelist külgetõmmet, ning seega alustavadki nad intensiivset afääri, mis on täis väljakutsuvaid üllatusi, mis on nii ettearvamatud kui ka põnevad. Summeri jaoks on see võimalus lõpuks ometi omaks võtta tema sügaval sisimas alati pakitsenud tumadam pool, kuid peagi mõistab ta, et koos naudinguga tuleb ka valu. Ning kas selline kõike hõlmavast kirest sündinud suhe saab tõesti elama jääda?

Erotica

Ilmselgelt on see raamat sündinud Hallide varjundite laineharjal ja sedasi seda ka tutvustatakse – Hallide varjundite sarnane kaasakiskuv lugu – kuid minu jaoks on see hoopis nagu segu Jody Ellen Malpase This Man sarjast ja Maya Banksi Sweet sarjast. Esimesest sarjast tuleb London ja teisest kõiksuguste võimalike erinevate seksuaalsete huvide tutvustamine.

 Selles raamatus jälgime siis Summeri ja Dominiki lugu. Summer on noor neiu Uus-Meremaalt, kes on ilmselt kuskil 21-24 eluaasta vahel ja Dominik peaks olema kuskil neljakümnendates (siin raamatus ei korrutata 101 korda peategelaste vanust ja nende vanuse vahet, sest sel pole tähtsust). Summer on viiulimängija, kes teenib raha metroos tänavamuusikuna, bändide taustamängijana ning ettekandjana. Dominik on ülikooli professor, kuid ta on saanud ka korraliku päranduse, seega ei pea ta elatise teenimiseks kogu aeg tööd tegema. Summer läheb oma viimase poisssõbra juurest ära, kuna mees ei mõista mida Summeri jaoks tema muusika tähendab.

Ühel õhtul, kui Summer taas on end oma muusikasse kaotanud, kuuleb Dominik teda ja ta näeb Summeri andumuses midagi enamat, kui lihtsalt muusikaarmastust. Kui ta siis kuu hiljem lehest loeb, et Summeri viiul sai metroorüseluses viga, saadab ta Summerile FB kaudu pakkumise.

Summer oli oma viiuli kaotamise pärast väga löödud ja tema sõbranna viis ta selle peale välja klubisse. Kuid mitte lihtsalt klubisse, vaid fetiši klubisse, kus Summer esimest korda kogeb alasti olekut võõraste inimeste ees ja ka kehalist karistust. See kogemus avab ta silmad ja meeled millelegi, mida ta varem tahtagi ei osanud. Seega kui Summer saab Dominiki kirja ja kuuleb tema pakkumisest, et ta saaks uue viiuli, kui ta pakub Dominikile privaatset kontserti, on ta valmis kõigeks.

Esimene kontsert on väga siivas, kuigi Summer ootas palju enamat. Järgmine on aga juba palju pikantsem – Summer esineb koos keelpilli kvartetiga, kuid Summer on alasti. Ja nii siis lähebki asi üha särisevamaks ja Dominik tuleb välja üha erilisemate soovidega ning Summer ei ütle kunagi ei.

Kuid siis läheb Summeri „sõbranna“ üle piiri (milleks on vaja vaenlasi, kui on olemas sellised sõbrad) ja Summer ning Dominik lähevad lahku. Samal ajal pakutakse Summerile tööd New Yorgis ja ta võtab selle vastu.

New Yorgis satub Summer kokku Dominiki tuttavaga, kes on samuti ülikooli professor ja ta on ka samuti Dom, kuid Viktor on hoopis teistsugune Dom kui seda on Dominik. Kuigi Summer on ka nüüd valmis proovima kõike uut ning enda kannatuse piire kompama, siis Viktor näeb temas vaid orja ja hoora ning viib Summerit samm sammult sinnapoole, et ta võiks teda lõplikult enda omandina märgistada.

Kui Dominik Summeri New Yorgis leiab on Summer just selle kõige tähtsama otsuse langetanud, kas saada Viktori omandiks või mitte.

Selline äärmiselt intensiivne ja kuum lugu, milles on küll palju seksi ja palju fetiši stseene, kuid samas on ka palju muusikat ja palju tavalisi suhteid ning seks pole kunagi liialt graafiliselt kirjeldatud, et lugu muutuks pornoks. Alguses olin ma lausa üllatunud, kui mõistlikult Summer oma uute soovidega käitus, kuid kui ta New Yorki jõudis, ei saanud ma kuidagi aru, kuidas ta ühtäkki nii lolliks ja kergesti mõjutatavaks muutus. Tema sinisilmsus oli suisa ärritav, sest vaatamata sellele, et tegu oli üldiselt intelligentse neiuga, siis aegajalt ei saanud ma aru, kuidas sai ta siiani kõigil oma reisidel veel ellu jääda.

Ning siis oli selles loos üks haruldaselt jabur loogikaviga. Nimelt jäi ühel hetkel mulje, et Dominik reisis ajas. Nimelt alustame hetkest, kui Summer istub autosse, et Viktori juurde sõita ning Dominik helistab talle. NB! Dominik on Londonis. Siis saadab Summer talle u poole tunni pärast sõnumi ja Dominik ostab lennu pileti lennukile, mis läheb järgmine hommik ning jõuab NY järgmiseks keskpäevaks – et siis peaks ta kohale jõudma u 12+ tunni pärast. Ilmselgelt ostis ta pileti lennukile, mis sõidab ajas tagasi sama päeva hommikusse, kui Summer autosse istus, sest kaks tundi hiljem, kui Summer on Viktori juurest lahkunud ja läheb parki viiulit mängima, saab ta seal kokku Domikikiga. :) :)

Aga kui see Summeri sinisilmsus ja loogikaviga ära unustada, siis oli tegu ühe päris hea Vibrator Book Club raamatuga, kus peategelaste vahel pole insta-lovet ja nad ei vaevle naeruväärses armuvalus kuna nad ei saa kuidagi üksteisele oma tunnetest räägitud ning nad ei solvu absurdsetel põhjustel. Hea täiskasvanute raamat.

Uju koos Uppujatega

Raamat:  Svøm med dem som drukner Lars Mytting, tõlge Ene Mäe (2014, 2016) Varrak, RR, A

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33004688-uju-koos-uppujatega  

1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Nende kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja kadumiskohast sadakond kilomeetrit eemal.

Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikkumetsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi?

Vastuseid otsides satub Edvard Shetlandile ja Prantsusmaale ning kaevab mineviku hämaratest soppidest välja oma perekonna loo, mis on tihedalt seotud nii20. sajandi Euroopa suurte tragöödiatega kui ka ühe rahutu hingega tisleriga, kes läks kolmekümnendatel aastatel Pariisi õnne otsima

Drama

Uju koos uppujatega on lugu kuueteistkümnest pähklipuust, mis olid I maailmasõja jubeduste tunnistajateks, ühest kasemetsast ja kahe perekonna tragöödiast.

Loo jutustaja ja ka mingil määral peategelane on Edvard, noor norrakas, kes on vanaisaga koos elanud aastaid vaikseks talus, kasvatades kartuleid ja lambaid. Ta on oma vanemad kaotanud väga varases nooruses. Ta ise ei mäleta sellest midagi ja teised ei räägi sellest midagi, kuid kõik käituvad, nagu nad teavad midagi, mida tema ei tea. Teda ei häirinud see, kuni ta vanaisa suri ja tasapisi hakkas välja tulema asju, mida ta tegelikult peaks ju teadma.

Tema otsingud viivad ta esmalt Shetland saartele, sealt Haaf Gruneyle, sealt edasi Šotimaale kus ta saab teda kuueteistkümnest pähklipuust ja siis algabki tegelikult see lugu kuueteistkümnest pähklipuust, mis kasvasid keset Authuille’ sõjavälja ja mis mõjutasid Edvardi perekonda ning ka üht teist perekonda rohkem kui nad arvatagi oleks osanud, ning viib ka Edvardi Prantsusmaale.

See on lugu kuueteistkümnest pähklipuust, kahest Euroopat laastavast sõjast ja kahe perekonna tragöödiast. Huvitav ja kaasakiskuv lugu.

Seda raamatut on kirjutatud huvitavas stiilis, vaheldumisi eesti (originaalis siis norra) ja inglise ning natuke ka prantsuse keeles. Kuid mul on tõsiselt kahju, et need inglise ja prantsuskeelsed laused olid jäänud tõlketa. Minu jaoks pole see probleem, sest inglisekeelest saan ma aru ja prantsuskeelsete lausete sisu aimasin, kuid mida teevad need, kelle jaoks pole kumbki keel tuttav? Ma näiteks tahaks hea meelega seda raamatut oma emale lugeda anda, sest usun, et talle see lugu meeldiks, kuid ei saa anda, sest tal jääks osa sellest arusaamatuks, sest ta ei valda ei inglise ega ka prantsuse keelt ja seega läheks osa loost tema jaoks kaduma. Ma mõistan, et loo voolavuse mõttes oleks kõik need viite numbrid ja allääre tõlked pildi väga killustatuks muutnud, kuid alati on ju võimalik kasutada varianti, kus esimese võõrkeelse lause juures on märge, et nüüd ja edaspidi leiate tõlke raamatu lõpust lehenumbrite järjekorras, et need kes vajaksid tõlget saaks sealt järele vaadata (näide Fair Helen). Ja mis kased need leekkased veel on?

Et siis lugu oli hea, kuid kahjuks võib nii mõnelegi lugejale segaseks jääda, sest ei saa eeldada, et kõik valdavad vabalt nii inglise kui prantsuse keelt.