The Ladies of the House

Raamat:  The Ladies of the House by Molly McGrann (2015)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/24483171-the-ladies-of-the-house   

Kuumal juuli päeval, leitakse kolm inimest surnuna hooletusse jäetud majas Londonid, Primrose Hill piirkonnas. Marie Gilles loeb seda lugu lehest, olles just Inglismaalt lahkumas ja tea teab, et tema on kuidagi nende sumades süüdi.

Kuidas need inimesed sattusid kokku elama, ning miks nad kõik koos surid? Loo tõde on peidus väga teistsuguses Inglismaas, Marie isa Arthuri topelt eludes ning maja emandate salapärases maailmas …

Drama, Mystery

Kunagi teise ilmasõja järgsel ajal, kui kõikjal oli kõigest puudus, kui naisi oli rohkem kui mehi, kuid alles jäänud mehed olid vigased või puudega või muudmoodi sõjast traumeeritud, lõi üks sõjast tervelt tagasi jõudnud ja endale isegi abikaasa Itaaliast toonud mees salajase kuid vägagi tulusa äri – tema äriks oli kinnisvara ja selle kinnisvara kasutamine. Tema majad ei olnud üürnikele välja üüritud, tema majades elasid naised, naised kes teenisid oma igapäevast leiba ja Arthuri mammonat, selili (või siis kõhuli või ükskõik kuidas nende kunded neid ka võtta tahtsid). Kuigi Arturi Itaallannast abikaasa elas koos tütrega äärelinnas ja ei teadnud tema ärist midagi, oli Arturil ka oma lemmik töötava tüdrukuga poeg. Tema armuke, Sal pidas nende äri hiilgeaegadel edukamat maja koos kahe teise noore neiuga – Rita ja Annette. Nende majast käisid läbi filmitähed, poliitikud ning tavalised jorsid kogusid aastaid raha, et vaid korra Sal-i tüdrukutega olla.

Nüüdseks on Arthur juba aastaid surnud, ta ametlik abikaasa ja tütar ei teadnud tema Londoni elust midagi. Ta armuke on surnud ning ta poeg on kasutu kokutaja. Rita on oma viienda abikaasa matnud ja otsib nüüd võimalikku kuuendat, kuid Annette raske lapsepõlv on talle järele jõudnud ning ta hakkab end dementsiale kaotama.

Lugu algabki sealt, kus Marie näeb ühe uue pangatelleri vea tõttu oma ise tegelikku pangaseisu ja hakkab uurima, kuidas tal nii palju raha oli, miks ta sellest midagi ei teadnud ja ta tahab seda raha endale saada, sest mingid kuradi libud ei tohiks ju tema majades elada.

Rita on kunagises kuulsas majas ainus, kes veel on täie mõistuse juures, sest Joseph on alati natuke ullike kokutaja onud ja Annette ei tea enam ammu, mis kus ja kuidas, ning ta kipub üha tihedamalt majast alasti minema jooksma. Rita võib küll veel täiemõistuslik olla, kuid ta on alati olnud alkohoolik ning ta ei ela enam teistega koos selles majas, seega ei saa ta neil kogu aeg silma peal hoida.

Nad kõik meenutavad oma minevikku, kuidas naised Londonisse jõudsid, kuidas nad selle ameti peale jõudsid ja kuidas nad sinna majja jõudsid. Samuti meenutavad ka Flavia ja Marie oma elu Arthuriga ja ka Joseph meenutab elu oma ema ja isaga selles majas, mis oli alati täis naisi ja mehi. Igaühe lugu on tegelikult kohutav ja julm, sest neil kellelgi pole olnud armastavat kodu, kuhu nad on alati oodatud ja kus nad oleks kaitstud (isegi lastele, Mariel ja Josephil).

Kogu see lugu oli samas nii huvitav kui ka masendav

A History of Courtship: 800 Years of Seduction

Raamat:  A History of Courtship: 800 Years of Seduction by Tania O’Donnell (2017) 
Hinne: E 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/28695760-a-history-of-courtship 
Tania o’Donnell viib lugejad reisile keskaegsest kurameerimisest, läbi taastamisaegse seksuaalse lubatuse ning Victoria aegse kombluse. Vali endale ’kohtingu nõu’ kuidas kurameerida, kirjutada armastuskirju, võtta vastu kingitusi, teha ettepanekuid, ning kehastada kudrutavaid luiki. See raamat läheneb ajalooliselt kaaslase leidmise probleemidele, tuues lugejateni klassikalisi romantilisi vigu ning nii mõnegi ebatavalise loo. 14 sajandil püüdsid mehed neiudele muljet avaldada oma ebatavaliste jalanõudega, püüdes oma kinga ninasid võimalikult pikaks venitada – sest suurus pidavat tähtis olema!
Kurameerimise ajalugu on meelelahutuslik ning silmaringi avardav lugemine võrgutamisest läbi sajandite. 
Study 

Et siis, raamatu sisukokkuvõte lubab ju päris huvitavat lugemist. Kuid tegelikus …

Kahjuks ei leia sellest raamatukesest väga palju infot kunagiste kurameerimise või võrgutamise kommete kohta. Küll aga on siin natuke juttu riietest, postkaartidest, kirjaoskusest, kiriku mõjust kurameerimisele ja abieludele, kirikuisade õhutusest, et lihtrahva naisi lausa peab vägistama, et nad ikka oma kohta teaksid, kuidas pärast abielu alles hakati oma abikaasat tundma õppima, kuidas lihtrahvas proovis ikka kaupa juba enne pulmi ja tihtipeale olid pruudid altari ette jõudes rasedad, või kuidas oli aeg, kus kiriku laulatust ei peetud millekski, piisas vaid sellest kui kaks otsustasid koos elada ja olidki abielus, ning kuidas kurtisaanid olid täiesti tavaline osa abielumehe igapäevast ja kuidas mehed jagasid süüfilist oma abikaasalegi. 

See ei olnud väga huvitav raamat, sest kuigi võib-olla peatüki alguses oli jutt sellest millest pealkiri lubab, siis peagi läks jutt kuhugi mujale, nii mõnigi peatükk koosnes hoopis pikast ja mitte midagi ütlevast luuletusest ning teksti illustreerivad pildid ei sobinud aegajalt tegelikult väga hästi antud konteksti. Jättis pooliku ja pealiskaudse mulje.

Kui aga on tahtmist saada meelelahutusliku ja kasuliku kurameerimise õpetust, siis tasub pigem lugeda Sarah Wendelli Everything I Know About Love I Learned from Romance Novels.

Waking Gods

Raamat:  Waking Gods (Themis Files #2) by Sylvain Neuvel (04.04.2017)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30134847-waking-gods

Lapsena tegi Rose Franklin hämmastava avastuse – suure metallse käe, mis oli maetud sügavale maa alla. Täiskasvanuna on ta oma suurepärase teadlase karjääri pühendanud selle tähelepanuväärse leiu uurimisele – Miks oli selle titaanliku roboti tükid maetud kõikjale üle maakera? Aastatepikkune uurimine on toonud talle palju vastuseid – kuid samas veelgi rohkem segadusse ajavaid küsimusi. Vastused võivad olla lähemal kui kunagi varem, kui keset Londonit materialiseerub veelgi suurem robot kui Themis ning reageerib inimeste tegevusele surmava jõuga.

Nüüd on inimkond vastamisi nende kõige kardetuma tulnukate sissetungiga, kuna üle kogu maakerea ilmub teisigi kolossaalseid roboteid. Kuid Rose ja tema meeskond Maailma Kaitsmise Üksusest keelduvad alla andmast. Nad võivad olukorra enda kasuks pöörata, kui nad suudaksid lahti murda viimased tulnukate tehnoloogia saladused. Inimkonna parim relv tulnukate vastu on nende teadmised elu ja surma peale võitlemisest, et maad endale saada … ja võib-olla ka teisi planeete.

Thriller, Fiction

Teine suurepärane osa sellest äärmiselt põnevast roboti sarjast annab mingil määral vastuseid neile küsimustele, mis tekkisid esimese osas, kuid samas tekivad ka uued küsimused, mis ei saa veel vastuseid. Kaotatakse mõningad vanad tegijad, kuid samas tuleb juurde ka uusi peategelasi, ning raamatu lõpp paneb nii nutma kui naerma kui ka huviga uut osa ootama ja Eva viimast lauset võib lugeda üheks parimaks raamatu lõpu lauseks :).

Niisiis, Rose on tagasi, ta ei saa aru kuidas see päris võimalik on ja ta ei tunne end päris endana, kuid ta on tagasi ja ta peab jätkama sealt kus teine Rose pooleli jäi, kuid see kõik tundub nii vale. Hr. Nimetu juhib endiselt kogu seda suurt ettevõtmist ning Kara ja Vincent õpivad endiselt uusi asju Themise kohta.

Kuid siis ilmub Londonisse, Regent’s parki uus titaanlik robot, kelle soontes helgib teine värv ja ta on Themisest peajagu suurem. Mis see on, kas ähvardus, uurimisretk, sõprussidemete loomine? Päevi ei liiguta robot sõrmegi ja maailma vägevad püüavad otsusele jõuda mida teha. Maailma Kaitsmise Üksuse juht palub neid mitte midagi teha ja lasta tema teadlastel robotit uurida enne kui järgmist sammu teha, ning Themis isegi saadetakse teele, kuid enne veel kui Rose ja hr. Nimetu jõuavad vägevaid veenda, et ei ole mõtet kohe jõuga peale minna, jõuavad maailma vägaevad otsusele, mis jätab vaid ühe tegutsemise võimaluse.

Seekord on nii kaotusi kui võite (nii isiklikke kui ülemaailmseid) kui ilmselgelt pole see lõpp.

Aasta hiljem kui MKÜ teadlased on proovinud kõike ja katsetanud kõigega on nad tagasi täpselt seal kust alustasid. Seekord astuvad esimese sammu rahumeelsed linnaelanikud ja enne veel kui keegi jõuab kas keelata või lubada tuleb neil mõelda inimkonna päästmise peale, sest peale selle teise roboti „rünnakut“ jõuab maale veel lisaks 12 robotit, kes ilmuvad välja üle kogu maailma suuremates linnades, annavad edasi oma „sõnumi“ ning ilmuvad siis välja järgmises suurlinnas.

Kui esialgu on USA linnad veel sellest nimistust välja jäänud, siis lõpuks jõuab robot ka New Yorki. Nagu ikka, kõige ebasobilikumal hetkel on Vincent avastanud Themisel uue põneva võime, mis viib ta teiste juurest kaugele teadmatusse kohta, ning just siis saab ka Kara kirja inimeselt kellelt ta seda kõige vähem ootas ning sellest kirjast saab ta teada asjadest, mis panevad teda koheselt baasist lahkuma.

Inimkond on hävimas ning ainukesed, kes saaksid midagi selle ära hoidmiseks teha on kas segaduses, kadunud, oma isiklikul missioonil, ei tea sellest kõigest veel midagi või siis neil on infot aga nad ei saa seda jagada kas arusaadavatel või mittearusaadavatel põhjustel. Kuid alati on ju ka kõige suuremas katkupuhangus olnud neid, kes on haigusele immuunsed seega, tuleb selgeks teha, miks nad on immuunsed, kuidas seda ära kasutada ….

See lugu koosneb taas kord päeviku sissekannetest, koosolekute memodest, raadiosaadete ärakirjadest ja muudest failidest, mis toovad lugejani sündmuseid nii otsepildis kui ka meenutustena toimunust. Kõik toimub kiiresti ja kogu lugu on äärmiselt intensiivne, kuid isegi mina, kes ma tavaliselt pikkade teadusjutude peale kipun haigutama ja loo järje käest kaotan, lugesin seekord iga sõna ekraani külge kleebituna, sest see oli vägagi põnevalt ja arusaadavalt kirja pandud, isegi kui jutt oli DNA ja ANA (või muu algustähega lühendi) erinevustest.

Eighty Days Red

Raamat: Eighty Days Red (Eighty Days #3) by Vina Jackson (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18944512-eighty-days-red   

Maailmakuulus viiuldaja Summer Zahova tuleb tagasi Londonisse – linna kust tema jaoks kõik alguse sai. Ta on taas vaba ning vallaline naudingute pealinnas, ning Summer võtab ette nii mõnegi kuuma afääri, haarab kinni uutest võimalustest ning reisib mööda Euroopat, et oma unistusi täita.

Kui Summeri kallis viiul varastatakse, viib saatus ta taas kokku karismaatilise Dominikiga. Nad kumbki ei saa eitada endiselt nende vahel särisevatele tunnetele, kuid nende ühine ajalugu on neile piisavalt haavu jätnud, ning nad mõistavad, et armastus ja kirg ei pea alati käsikäes käima. Summer teab, et kui ta mängib tulega, siis ta saab kõrvetada, kuid samas on mõningaid naudinguid, millest lihtsalt on liiga raske loobuda …

Kas Summer ja Dominik suudavad lõpuks ületada neid lahutavad tõkked ning kas Summer valib end juhtima oma pea või oma südame?

Erotica, Criminal Mystery

Kolmas raamat kaheksakümne päeva sarjast algab kaks aastat pärast Summeri ja Dominiki lahku minekut. Summer elab endiselt New Yorgis, ta on nüüd koos Simoniga, neil on kena tavaline vanilla suhe. Simon kontrollib iga hetk, kus Summer on ja mis ta teeb, sest sügaval sisimas ta teab, et ta ei suuda siiski Summerile pakkuda seda, mida ta tegelikult ihaldab. Nendel harvadel hetkedel, kui Summer on üksi, käib ta jooksmas, sest see on talle ainuke võimalus end kaotada, tunda seda valu/naudingu vahelist õhkõrna hetke. Ühel sellisel hetkel, kui ta oli endale uusi jooskususse ostmas, satub ta peale raamatule, mille autoriks on Dominik. Enne kui Dominik New Yorgist lahkus oli ta hakanud kirjutama ilukirjandusliku raamatut innustatuna sellest materjalist mida ta uuris seoses 1950ndate aastate ameeriklaste eluga Pariisis, sealsest muusikast ja kirjandusest ja peategelaseks on ta kasutanud Summerit, tema elu, tema kirge, tema katsetusi ja kogemusi. Kui Simon selle raamatu Summeri juures leiab, annab ta Summerile aega valida, kas nad jätkavad koos või lähevad lahku. Et Summer saaks rahus valida, läheb Simon ise koju Venetsuelasse.

Summer ei taha üksi New Yorki jääda, sest see pole tema kodu, see on Simoni kodu, seega läheb ta tagasi Londonisse, sest ka ta õde on sinna tulemas ja üheskoos kolivad nad Summeri vana bändikaaslase Chrisi juurde.

Chrisi uus bänd saab soendusbändisk ühele maailmakuulsale rockbandile ja ühe harjutamise ajal tutvustatakse ka Summerit ja ta õde Viggo Frankiga, megarikka rokkariga, kes koheselt Summerist lummusesse jääb. Chris kutsub Summeri ka nendega koos lavale esinema ja pärast esinemist lähevad nad kõik koos Viggo häärberisse. Kuigi Summer küsib korduvalt, kus on ta viiul ja kas keegi võttis ikka ta viiuli kaasa selgub siiski hommikul, et kuigi kõik olid kindlad, et transamehed panid viiuli bändi bussi, on viiul kadunud.

Summer oleks nagu oma käe ja ka klassikalise muusika soone kaotanud. Seega võtabki Chris ta endaga Euroopa tuurile kaasa, kus temast saab osa rock bändist.

Kui Dominik New Yorgist lahkus peale Viktoriga arvete õhendamist, kirjutas ta kui palavikus valmis oma esimese raamatu, kuid teine raamat, mida temalt nüüd oodatakse, ei taha kuidagi vedu võtta. Ta on mitmeid kordi alustanud, paljudel erinevatel teemadel. Ta ei taha enam Summerist kirjutada, sest see tähendaks neiut endiselt oma mõtetes hoida, kuid ta ju mõistab, et ta ei saa teda enam tagasi, nende lahkuminek oli liiga valus neile mõlemile. Kuid tema juures elab Lauralynn, üks eriline naine, kes mängib tšellot, on dominatrix ja oskab Dominiki vägagi korrapärase elu piisavalt segamini lüüa, et Dominik leiab uue teema millest kirjutada – mitte Summerist, vaid tema viiulist, kuulsast Belli viiulist. Kuid just siis läheb Summeri viiul kaduma ja kui Summer oma murega ja kahtlusega Dominiki poole pöördub, lubab mees teda aidata.

Nii siis ongi, et Summer tuuritab mööda Euroopat, Dominik käib oma raamatu tuuril mööda Euroopat, Lauralynn kohtub Summeriga Berliinis ja sensuaalne tantsija Luba, kellega Summer elab koos Viggo juures, kohtub Dominikiga Barcelonas.

Kui Dominik läheb lõpuks arvatavasse kohta viiulit otsima ja Summer küsib arvatavalt vargalt otse, kas viiul on tema käes, tähistavad nad Belli leidmist vaid neile omaselt. Nad otsustavad uuesti proovida kooselu, sest lõpuks ometi tunnistavad nad iseendile ja üksteisele, et nad armastavad üksteist.

Vot siis selline kolmas lugu. Natuke seksi, igas vormis ja igasuguste kaaslastega, tiba kriminaalset müsteeriumit, muusikat ja reisimist. Kuid tõsiselt jabur oli see, et kui nad lõpuks vargalt küsivad miks, on vastus see, et talle tundus, et Summer ei hooli oma viiulist, et ta ei tea, milline pärl tal tegelikult käes on. Ning selle asemel, et küsida, kas sa äkki tahaksid oma viiulit mulle müüa, ei, ta lihtsalt varastab selle. Kõik muud kallid ja erilised muusikariistad, mis ta on uskumatute summade eest oksjonitelt kokku ostnud, hoiab ta basseiniruumis, klaaskapis, mille uks ei olegi hermeetiliselt suletud, seega vaesed kitarrid ja viiulid ja puhkpillid, mille puit ilmselgelt paisub ja metall roostetab.

Täpselt samamoodi nagu ka kaks esimest lugu, on ka see täiesti loetav Vibraatori Raamatuklubi raamat, kui siin vaid poleks mõningaid absurdseid hetki, mis panevad pead vangutama ja mõtlema – Tõsiselst?!?!