2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 21. november 2017

Forsaken by Night



Raamat: Forsaken by Night (MoonBound Clan Vampires #2.5) by Larissa Ione (2017)RR
Hinne: C
Kirg kohtub ohuga.

Pärast seda kui ta kogemata hundiks muutus – ning jäi sellesse vormi kinni – on Theya, vampiir, veetnud hundina kaksteist aastat, olles Lobo, üheteise erilise vampiiri, koduhunt, ning Lobo suudab ka ise huntidega suhelda, ning kuju muuta.

Kui Lobo leidis Theya näljase ning pea surnuks külmununa, viisa ta hundi koju, ravis terveks, olles täielikus teadmatuses, et hunt oli tegelikult vampiir. Kuid Theya oli alati Lobo jaoks eriline, ning seda kui eriline ta on, saab Lobo teada siis kui Theya saab rängalt haavata ning tervenedes võtab taas oma esialgse vormi. Kirg kohtub ohuga, kui Lobo mõistab, et ta ei pea kaitsma üksnes Theyat vaid ka iseennast …
Paranormal, Romance

See on siis uue sarja esimene lühilugu, kus peaosas on Lobo, vampiir, kes suudab võtta loomade kuju ning kuigi see on keelatud, ka vampiiride kuju. Ta on MoonBound klannist välja visatud, kuna ta võttis ühe klanni liikme kuju ning seega on ta aastaid elanud ääremail koos Theyaga.

Kui siis üks salakütt tulistab Theyat ja ainus võimalus hunti päästa on ta viia MoonBound arsti juurde, peab ta veel kord keelust üle astuma, võtma klanni liidri kuju, et ta saaks nende koobastesse siseneda. Kui tal oleks õnnestunud sisse ja välja lipsata, ilma et keegi teine peale arsti oleks teda näinud, oleks ju kõik hästi, kuid …

Kui Theya hommikul ärkab ei saa ta aru, kus ta on ja miks ta jalad nii imelikud on ja miks tal külm on ja kes on see blond naine kes karjuma hakkas, kui teda nägi ning miks ta hambad nii nürid on …

Ühesõnaga, loomulikult hakatakse Theyat ning Lobo taga otsima ja kui leitakse, siis tuleb neil mõlemil seletust anda ning vanade seaduste järgi on neile mõlemile surmanuhtlus ette nähtud, kuid ajad on muutunud ja klannivanem on muutunud ja …

Lühike ja intensiivne lugu.

kolmapäev, 15. november 2017

The End We Start From



Raamat: The End We Start From by Megan Hunter (2017)
Hinne: C
Keset ootamatut looduskatastroofi, kui London on vee alla vajunud, sünnitab üks naine oma esimese lapse, Z. Päevi hiljem, peab pere kodust lahkuma ning varjupaiga leidma. Liikudes ühest kohast teise, peavarjust peavarju, on nende teekond täis hirmu ning imetlust kui väikse Z käsi haarab asju mida ta näeb, kuidas ta kasvab ja sirgub, ning on terve laps vaatamata kõigele.

See on lugu esmakordse ema lugu kohutavas olukorras: tuntud maailm on ohtlik ning ebakindel, inimestest on saanud põgenikud. See lugu loob hirmutavalt realistliku pildi meie võimalikust tulevikust. Ning siiski, kuigi kogu maa variseb nende ümber koost, on selle pere maailm – nende uus elu ja uus lootus – täis kõikehõlmavat armastust.
Fiction, Dystopia, Drama

See natuke üle saja lehekülje raamatuke on üks kummaline raamatuke. Ilma et ma oleks teadnud, et kirjanik on tunnustatud poeet, tundus mulle et see lugu on nagu tänapäevane luuletus, lihtsalt ühe rea asemel on lõigud. Siin on düstoopiline lugu segamini lõikudega piiblist.

Lugu on siiski natuke teistmoodi, kui sisututvustuses seda kirjeldatud on. Tõsi, ema sünnitab poja Z keset üleujutust, kuid siis alles üleujutus algab, kui nad haiglast koju jõuavad, siis on linn veel läbitav autoga, kuid juba siis on aru saada, et nad ei saa sinna jääda, seega pakivad nad kohe asjad ning lähevad abikaasa R vanematekoju, mis asub kõrgemal, künkal.

Ema abikaasa, ämm ja äi lähevad tagavarasid koguma, kuid tagasi tulevad ainult mehed. Inimesed on metsistunud ning kui midagi juhtub, siis äkki ja kedagi pole aega päästa. Kui mehed siis lõpuks on masendusest üle saanud, lähevad nad uuesti tagavarasid täiendama, jäävad nädalateks ära, ning lõpuks tuleb tagasi vaid R ja taas pakivad nad kiiruga asjad ja põgenevad.

Nad püüavad asundustest eemale hoida, kuid kui Z haigestub, tuleb neid inimeste juurde minna. R ei lepi inimrohkete kohtadega, seega lahkub ta taas. Kui ta tagasi ei tule, läheb ema koos uue tuttava O ja tema tütre Cga O tuttava perega koos saarele. Saarel on neil toitu, on korralik magamiskoht, kuid kui taas kevad saabub ei suuda ema enam seal olla, ta peab Ri leidma.

Suurel saarel on inimesed maha rahunenud, kuid nad on nälginud ja kaltsudes ja nüüd on organiseeritud bussid, mis viivad ekslevad elanikud suurematesse kohtadesse, kus nad saavad teada anda inimestest keda otsivad ning emadele on organiseeritud eraldi elamised.

Kui ema saab kirja, et R on leitud, on Z juba tubli jõnglane, kes püüab end ise püsti ajada ja oskab ka juba ühte sõna. Üheskoos lähevad nad vaatama oma endist korterit, kuhu nad saaks uuesti sisse kolida, kui seal on kuiv.

See lugu on ühteagu segane ning samas nii selge, õõvastav kuid samas nii helge. Ema ja poja vaheline side, ema ja abikaasa vaheline suhe. Korduv ajalugu. Inimesed keset katastroofi. Luuletus mis pole luuletus. Pildikesed elust pärast veeuputust.

Sushi for Beginners (Sushi algajatele)


Raamat: Sushi for Beginners by Marian Keyes (2000) RR 
Hinne: D 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/82748.Sushi_for_Beginners  
Lisa Edwards 
See Pradat kandev ajakirja peatoimetaja arvab, et ta elu on läbi kui ta „imeline“ uus töö osutub väljasaatmiseks Dublinisse uue ajakirja Colleen käimalükkamiseks. Ainus, mis teda rõõmustab, on see et seal pole ühtki ta sõpra, kes ta allakäiku pealtnäha võiks. Kas ta uus ülemus, karune ja tujukas Jack Devine, võiks säästa teda hulleimast saatusest? 

Ashling Kennedy
Ashling, Colleeni asetoimetaja, on auhinnavääriline muretseja, ja ta teab vägagi hästi, et miski ülioluline on ta elust puudu – kui me ei räägi poissõbrast ja taljest. 

Clodagh „Printsess“ Kelly 
Ashingis parim sõbranna, Clodagh, elab unelmate koduperenaise elu äärelinna lossis. Seega miks on ta hiljuti hakanud tundma vajadust konni suudelda – või siis konnadega magada, kui tõtt rääkida?

Kui need kolm naist otsivad armastust, edu ning õnne avastavad nad üks hetk, mis on tähelepanuta jäetud aluspinna all pulbitsemas, ning mis juhtub kui see pulbitsemine muutub keemiseks ning varem või hiljem üle ääre ajab. 
Drama, Romance 

Põhimõtteliselt võtke sellised filmid nagu Bridget Jones, Saatan kannabPradat, Üleöö 30, Armastus ja teised uimastid, Kuidas kutist 10 päevaga lahtisaada, Linnapreili Provintsis ning brittide sari Katastroof, segage nad korralikult ära, eemaldage üleliigsed osad ja saategi selle raamatu.

Lisa on tulehargist peatoimetaja, kes lootis saada uue töö New Yorgis, kuid ta saadetakse hoopis Dublinisse, et ta paneks pea mitte millestki, olematu meeskonnaga kokku uue seksika naisteajakirja ja teeks sellest kohe ka eduka naisteajakirja. Ta on vihane kõigi peale, kes teda ümbritsevad ja kasuks ei tule ka see, et ta on oma abikaasast lahku läinud ja et ta uuel ülemusel on imelik tüdruksõber kellega nad enamus ajast kaklevad ning ülemus ei pane tähele Lisa lähenemiskatseid ning kõik ta meeskonna liikmed on idioodid, kes millegigi hakkama ei saa, seega peab ta kõike ise tegema, ning mis urgas see Dublin üldse on ….

Ashling on töötand ühes Dublini naisteajakirjas, kus ta kirjutas igasuguseid nupukesi ja oli meister kõige muu tegemises, kuid kui üks ta kirjutatud nupuke tekitas lugejale suure probleemi, pidi ta sealt lahkuma, ning kuidas ta ka ei lootnud leida mõnd muud tööd, leidis ta ikkagi uue töö lõpuks Colleeni juures, olles Lisa parem käsi, tehes taas kõike, kuid siin peab ta ka artikleid kirjutama … lisaks sellele otsib ta meeleheitlikult endale poisssõpra, kelle ta ka lõpuks leiab ühes püstijala koomikus, kes pidevalt nõuab, et Ashling kinnitaks, kui andekas ta on ja kui halvad teised koomikud on.

Clodagh on koduperenaine, kahe lapse ema, tal on ilus maja, edukas ja ilus abikaasa … mida veel võiks ta tahta. Kuid ta lapsed on pigem saadana sigidikud kui inglikesed, ta annab oma abikaasale end kätte kord kuus, sest rohkem ta lihtsalt ei kannata tema puudutust, ta koristab oma koristaja eest, et too ei näeks kui lohakas ta on, tal puudub oma elu, vaikne hetk, võimalus majast välja saada ja kui ta ka läheb Ashlingiga välja siis ta muretseb laste pärast ning tööinterviudel selgub, et kuna tal puudub kogemus ning haridus, siis ei oodata teda kuhugi tööle.

Kuud mööduvad, Colleen hakkab ilmet võtma, Ashling on oma elukaaslasega „rahul“ ja Coldagh leiab ka oma ängistusele väljapääsu. Kui siis aga Colleen lõpuks ilmub ja Coldaghi abikaasa tuleb Ashlingile rääkima, millega Clodagh oma vaba aega sisustab ning Lisa saab kätte oma abikaasa saadetud lahutuspaberid, variseb nende kõigi maailm kokku. Kes neist suudab end taas kokku panna ja edasi minna, kes arvas, et sellest halvast tuleb tema ainukesena võitjana välja ning tegelikult eksis kõige rohkem ja kuidas kõik lõpuks paika loksub?

Ühtpidi oli see huvitava lugu, kuid mind isiklikult häirisid need inimtüübid, halvimad näited naistest. Jah võib-olla tõesti oli neil kõigil põhjust olla sellised nagu nad olid, aga need põhjused tuuakse välja tükkhaaval läbi kogu raamatu, ja alguses kui lugeja neist endale pildi loob, siis see pilt pole sugugi meeldiv. Noh võib-olla Ashling on meeldivam kui teised, kuid ka tema tagasihoidlikus ja enesehaletsus on ärritav. See polnud kergelt loetava raamat, mitte sisu pärast, vaid selle pärast, et enamuse ajast on tegelased ebameeldivad.

kolmapäev, 8. november 2017

The Chemist (Keemik)



Raamat: The Chemist by Stephenie Meyer (2016) RR, Pegasus
Hinne: B+
Ta töötas kunagi U.S. valitsuse heaks, kuid sellest ei teadnu pea keegi. Ta oli oma ala ekspert, ta oli üks tumedamaid saladusi agentuuris, mis oli nii salajane, et neil polnud isegi oma nime. Ning kui nad otsustaid, et ta on neile ohuks, ründasid nad ilma hoiatamata.

Nüüd ei ela ta pikalt ühes kohas ega kasuta pikalt ühte nime. Nad tapsid ainsa inimese, keda ta usaldas, kuid miski mida ta teab, teeb ta endiselt ohtlikuks. Nad soovivad ta surma ja kohe.

Kui ta endine juht, pakub talle võimalust püünisest pääseda, mõistab ta, et see on ta ainus võimalus kustutada märklaud ta seljalt. Kuid see tähendab, et ta peab tegema veel ühe otsa oma endise tööandja jaoks. Tema õuduseks teeb saadud informatsioon tema olukorra aga veelgi ohtlikumaks.

Ta otsustab astuda ohule otse vastu, seega valmistub ta oma elu raskeimaks võitluseks ning avastab samas, et ta on armumas mehesse, kes teeb ta elu vaid keerulisemaks ning ellujäämise küsitavamaks. Nähes et ta valikud kaovad valguskiirusel peab ta kasutusele võtma oma unikaalse talendi viisil, millest ta kunagi mõeldagi poleks osanud.
Mystery, Trhiller, Romance

Jah, see on tõesti Selle Stephenie Meyeri raamat, kes sai tuntuks Videviku sarjaga ning kes on kirjutanud ka raamatu Keha. Ei, Keemik pole järg ühelegi neist raamatutest, see on täiesti eraldiseisev ja vägagi kaasakiskuv põnevik, kus loomulikult on natuke romantikat ja huumorit, kuid suurem osa on ikkagi põnevik.

Loo peategelaseks on neiu, keda hetkel kutsugem Alex, kuid see pole ta päris nimi, ta pole oma pärisnime juba kolm aastat kasutanud, tal on palju uusi identiteete, mida ta kasutab vastavalt vajadusele, alati androgüünsed nimed, et ta võiks kehastada nii teismelist poissi kui ka väiksekasvulist naist, sest ta on väike ja ta on poisilik ja nii saab ta end inimeste seas hästi peita oma jälitajate eest.

Ta on andekas arst ja geenius mürkide, toksiinide, rahustite ning opiaatidega. Tema käe all ei suuda keegi kaua vastu panna ning nad on valmis rääkima talle kõike mida nad teavad, ning keegi ei kaota ühtkegi oma ihuliiget ega jätket, ei kaota tilkagi verd ega jää neile ühtegi armi. Alex on see keda nende ülisalajases agentuuris kutsutakse Keemikuks.

Kuid kolm aasta tagasi, pääses ta üle noatera (või siis üle kohvitassi ääre) surmast ja nende kolme põgenemisaasta jooksul on teda veel kolmel korral leitud ning kõrvaldada püütud, kuid Alex on nende jaoks liiga ettevaatlik, ning tema jaoks tähendab hea öine magamine magamist vannis gaasimaski ning õhufiltriga.

Kuid nüüd saab ta oma endiselt juhilt kirja (mis tähendab, et teda on taas leitud) pakkumisega, et kui ta teeb veel selle viimase töö, lõpetatakse ta jälitamine. Kõik mis ta tegema peab on ühelt kooliõpetajal, kes on tumedale poolele üle läinud, kätte saama info laboris välja töötatud viiruse kohta, mida too plaanib üle kogu ameerika laiali lasta, mille tagajärjel sureks miljonid.

Lihtne. Ta alustab tegevust teise plaaniga kui büroo talle andis, uurib oma sihtmärgi kohta infot – surnud vanemad, lahutatud abikaasast, narkoärikast vend surnud vanglas – ning läheb siis teda rahvarohkest kohast üles korjama.

See kõik oleks läinud libedalt kui büroo oleks andnud talle õiget infot, kui ta ise oleks rohkem aega võtnud uurimiseks, kui ….

Alex, Daniel ja Kevin põgenevad. Alex ja Kevin ei saa läbi, Daniel on nende kahe kõrval kui laps, kes alles kõndima õpib, seega teeb ta vigu, mis sunnib neid uuesti põgenema. Kuid nad ei saa ju lõpmatuseni põgeneda. Nende ainus võimalus ellu jääda on oma jälitajaid rünnata. Kui esimene plaan poolepeal läbi kukub tuleb asuda järgmise juurde ning lõpuks on väga hea, et Daniel ja Kevin pole mitte ainult identsed kaksikud, vaid nad on ka peegel kaksikud.

See põnev põgenemise ja suhete lugu on vägagi kaasahaarav. Loo peategelane Alex on tavaliselt sellistes raamatutes tõesti meessoost ning Daniel võiks vabalt olla Danny – õrn ning ullike neiu, kuid siin on vastupidi, Alex on väike, kuid võitlustäis noor neiu, ning Daniel ja ta kaksik Kevin on pikad ja siredad sportlikud noormehed, lihtsalt üks on sõjaväekoolis treenitud salajõudude endine agent ning teine on söögitegemist armastav kooliõpetaja. Hea kolmik, keda saadab suur must koer Einstein. Arvestades seda, mis raamatud ma just lõpetanud olin, siis ootasin ma ka siin, et keegi mängib topeltmängu, kuid see polnud selline lugu.

Väga hea lugemine!