The Silenced Tale

Raamat: The Silenced Tale (The Accidental Turn #3) by J.M. Frey (2017)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25024498-the-silenced-tale

Fordyth Turn pole kunagi tahtnud olla kangelane. Kuid ikkagi, isegi selles Ülailmas saab just temast kangelane.

Pärast nende viimast seiklust Hainis, arvas Frosyth, et ta saab tulla tagasi selle elu juurde, mille ta koos Pipi ja Alisega on ehitanud, jättes maagia ja kangelasteod seljataha. Kuid siis hakkab Pip kannatama öiste luupainajate käes, milles on tähtis koht luuderohul ja Elgar Read helistab talle rääkides hirmuga imelikest ähvardustest ning mehest, kes on riietatud musta.

Kuid Ülailmas pole ju maagiat. Forsyth keeldub uskumast midagi uud kui inimlikku kokkusattumust – seda seniks kuni Elgari jälitaja jätab talle sõnumi, mis on liiga õõvastav ja liiga spetsiifiline, et seda eirata. Nüüd peab Forsyth tõdema et Pipi unenägudel ja Elgari jälitaja vahel on seos … ja äkki polnudki nemad ainukesed, kes tulid Kinture Turni lugude lehtedelt tagasi.

Ja kui see on tõsi, on vaja palju rohkem kui vaid paari kangelast, et pahast võitu saada. Selleks on vaja armeed. Õnneks on Reedi fännid suisa leegion

Fantasy, Action

Kolmas ja viimane raamat siis raamatutest, mis on kirjutatud nii realistlikult, et nende maailm ongi elama hakanud ja tähtsusemadki taustajõud on oma elu saanud. Kui esimese kahes raamatus tõmmati Lugeja sellesse maailma, Hain, kus ta leidis oma armastuse ja alistas paha.

Kolmandas raamatus ei lähe Lugeja ja tema pere tagasi Haini, sest Kintyre ja Forsyth Turni surmavaenlane, keda nad arvasid olevat alistatud, on leidnud teda alistanud loitsust nõrga koha ja on tulnud Lugeja ja Autori maailma, et neid ja seda maailma endale allutada. Millega ta ei arvesta, on see et iga kord, kui ta Autori hirmutamiseks maagiat kasutab, tunneb seda ka Pip ja peagi paneb Forsyth kaks asja kokku. Aga enne kui ta seda teha jõuab kaotavad nii mõnedki elu ja nii mõnedki asjad hävitatakse.

Aga kuidagi tuleb ju see pahar kinni püüda ja kahjutuks teha. Ees ootab FantaCon ja raamatu põhjal tehtava telesarja esmatutvustus, seega tuleb see ära kasutada, pahar kohale meelitada ja ta kahjutuks teha. Vähemalt selline on plaan, aga nagu ikka, ühed võivad teha plaane, kuid teised käituvad ikka nii nagu nad tahavad. Seega vaatamata kõigile ettevalmistustele, tabab neid maagia saabumine Ülailma ootamatult ja see mis sellele järgneb ületab kõigi ootused ja keegi ei saa kunagi rääkida sellest kellegile.

Sarja kolmanda raamatuna oli see sobiv, enam ei mindud sellesse väljamõeldud maailma. Sarja autor sai tunduvalt rohkem leheaega kui ta oli seda eelneva kahe raamatu jooksul saanud ja samuti oli ka Forsythil palju rohkem sõna antud. Kuid! Miks oli vaja muuta kirjanik, kes raamatu alguses oli päris tore natuke ülekaaluline hirmunud mees, kes on kaotanud julguse kirjutada, raamatu lõpu poole noorte fännitaride kehasid vaatavaks ilatsevaks ja poliitiliselt äärmiselt mittekorrektseks lojuseks. Miks oli vaja teha muidu nii targad ja nutikad peategelased ühtäkki äärmiselt lühinägelikeks ning lolliks. Jäi selline mulje nagu oleks lõpp kirjutatud kas kellegi teise poolt või täiesti eraldi algusest ja keegi ei viitsinud vaadata, et need kaks osa kokku sobiks.

See lugu polnud sugugi mitte paha, lihtsalt algus ja lõpp ei sobinud kokku, kuid ta sobis sarja lõpetama.