2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 9. juuli 2018

Järgneb ehk vestlused kärnkonnaga


Raamat: To Be Continued by James Robertson, tõlk Jüri Kolk (2016, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: D
Douglas Findhorn Elder on kehvas seisus. Ta on just saanud viiskümmend, läks lahku oma tüdruksõbrast ja ta on kaotanud oma töökoha lugejanumbreid kaotavas riiklikus ajalehes. Oma sünnipäeva õhtul leiab ta endale ühe ootamatu sõbra: rääkiv kärnkonn. Ja nii saabki alguse tuule tagaajamine mööda nõmme, mis viib Douglase välja tema mugavast kodust Edinburgis rändama mööda mägimaad – kuni lääne mägismaal asuva laguneva Glentaragar majani. Oma teel kohtub ta pisisulist surnuvankri juhiga, sajaaastase poliitiliselt aktiivse vanaemaga, lõhestunud isksusesga alkohooliku/täiskarsklasega, keerulise salaalkoholi skeemiga, müstilise naisega, kellel on veetlev Kreeka nina ning võibolla ka võimalusega leida andestust …
Selles suurepärases ebareaalses mürglis tõestab kirjanik veel kord, kuivõrd tähtis koht on meie elus on sõprusel, armastusel ning vägagi heal ühelinnaseviskil ning nad võivad su ellu tulla just siis, kui sa seda oodatagi ei oska.
Fiction, Humor?

Järgneb e. vestlused kärnkonnaga on üks imelik raamat, mis peaks nagu olema humoorikas eneseleidmise lugu, kuid minu jaoks oli see lugu mis lonkas kahte jalga, ei olnud siin eriti palju huumorit ega ka eriti palju eneseleidmist. Minu jaoks oli see oma elus pettunud mehe lugu, kes vihkab kõike enda ümber, kelle emotsioonid kõiguvad nagu teismelisel tüdrukul ja kes räägib endaga ja kärnkonnaga nagu tal oleks ajukasvajast tekitatud luulud. See lugu on täis kordusi ja ettearvatavaid käike.

Lugu algab Douglase sünnipäeval – tema viiekümnendal sünnipäeval – kui ta on teel oma endise töökaaslase matusele. Millele järgneb teiste endiste töökaaslastega istumine bubis, kus ta kohtub esmakordselt Glen Gloming nimelise viskiga.

Kuigi ta endine ülemus ei luba talle esialgu vabakutselise tööd, siis paar päeva hiljem tuleb ta endisel ülemusel siiski idee, et kirjutada artikleid tähtsatest Šotlastest ja saadab Douglase intervjueerima peagi saja aastaseks saavat Rosalind Munlochy, kes elab kuskil üleval Šotimaal, Glentaragar Houses. Ja teel sinna muutubki lugu äärmiselt segaseks. Enam ei saa aru, kas Douglasel on ajuga midagi valesti, või on tema ümber olevad inimesed hullud/lõhestunud isiksused või on hoopis lugeja kehva mäluga või äärmiselt aeglane lugeja ja ei mäleta, mida ta paar lehte tagasi luges. Aga loomulikult on lool õnnelik lõpp.

Nagu ma juba ütlesin, jabur lugu täis segaseid WTF momente, mis vist peaks olema humoorikas, kuid minu jaoks ta seda polnud. Ja veel üks asi - kuigi kirjanik ise tõdeb raamatu alguses, et kui sa tahad sõnumit edasi anda, siis vandumine takistab seda, on raamatus siiski üsna palju mõttetut vandumist

Loetav, kui ei midagi erilist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar