What the Moon Saw

Raamat: What the Moon Saw by D.L. Koontz (2018)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/37979829-what-the-moon-saw   

Kui värskelt abiellunud FBI agent ja suurepärane lingvist Libby Shaw saab teada, et teda ähvardab varsti surm, on ta valmis tegema, mida iganes, et ellu jääda – isegi kui see peaks olema salapärane mineraalvee allikasse sukeldumine Bedford Springsis, täiskuu jala. Veest välja tulnuna leiab ta end aastas 1926, kus teda ümbritsevad ohud ja intriigid. Kui Libby kohandub oma uue eluga, avastab ta et tal on tunded linnakese Šerifi vastu ning mees tundub teadvat teda paremini kui naine end ise tunneb. Mees tundub ka kõhedust tekitavalt tuttav ja mida rohkem meenub talle tema minevikust, mida rohkem näeb ta imelikke unenägusid ja nägemusi, seda enam pöördub ta mehe poole vastuste saamiseks, leides ainult veelgi rohkem küsimusi.

Kui Libby avastab, et teda jälitab keegi, kes soovib muuta minevikku, peab ta ühildama oma jõud šerifiga, et paljastada nende ühine minevik. Kas neid alistab kriminaalne geenius, kelle eesmärgiks on neid mõlemaid hävitada või suudavad nad üheskoos ehitada üles elu, mis rebiti tükkideks ammu aega tagasi?

Romance, Drama, Criminal Mystery

Et siis üks järjekordne ajarännuga armastuslugu, kuid siia on sekka pandud ka kriminaalne müsteerium. Ja kahjuks on see üks vägagi hea ideega kuid väga jabural kirjutatud lugu.

On aasta 1700 millegiga, üks noormees (kuueteist aastane) kes on juba külakese ametivõimude liige, avastab koos oma kaaslastega, et nende külakese äärel olnud talu on maha põletatud, pere tapetud ja skalpeeritud, kuid pere vanim tütar (üheteist aastane) on kadunud. Nooremees vannub kohe, et ta leiab tüdruku, maksku mis maksab. Viis aasta hiljem ongi nad teel tagasi oma kodukülla, abikaasadena, kumbki ei näe välja enam kui valged uusasunikud, ei ole neil ka enam vanu nimesid ja ka räägivad nad enamasti indiaani keeles. Nad ei jõua kuigi ligidale külale, kui neid mõlemaid tulistatakse. Tüdruk sureb ja poiss paraneb peale pikka põdemist.

Aastaid hiljem, kui ta on liitunud külakese mässajatega Brittide vastu, ründavad nad kohaliku karnisoni, et oma kaasmässajaid vabastada ja ühtlasi võtta ka karnisoni ülemalt tagasi uusasunike vara, satub noormees uude eluohtlikkusse situatsiooni, kui kaasmässaja otsustab uusasunike vara endale võtta ja noormehe tappa. Kuidagi õnnestub tal siiski ellu jääda, end väidetava raviallikani vedada ja sinna sisse kukutada.

Libby on lingvist, kes teab üheksat keelt. Ta vanemad on surnud ja tädi, kes teda kasvatas, suri ka kui ta oli vaid kuusteist, seega on ta pikka aega omal jõududel pidanud hakkama saama. Ta töötab FBI juures ja talle on usaldatud ühe segase, Matrioška nimelise projekti lindistuste tõlkimine ja tõlgendamine. Pärast pikka ja rasket päeva läheb ta kohtuma oma poisssõbraga, kes räägib talle nende õhtusöögi ajal, et ta on ajarändur, toob talle palju näiteid ja samuti teatab ta ka et ta teeb seda kõike selleks, et Libby elu päästa, kuna tal olla viimase astme ajuvähk ja tal pole enam elada jäänud.

Loomulikult ei usu Libby esialgu teda, kuid kui siis kõik need asjad, mida mees üles luges hakkavad just nii juhtuma ja ka mehe soovitatud arst kinnitab Libby masendavad diagnoosi, ei jää tal muud üle, kui meest uskuda. Mees pakub talle ka välja võimaluse ellu jäämiseks – ta peab minema mineraalvee allikale ja end sinna sisse kastma ja loodetavasti suundub ta seal läbi aja, kas edasi või tagasi ja ühtlasi terveneb ta sedasi ka oma haigusest. Loomulikult tahab Libby elada, seega ta nõustub ja ka veel abiellub mehega enne, kuna too lubab talle järgneda ja ta üles otsida, ükskõik kuhu ta siis ka ei jõuaks.

Ja nii satubki siis Libby minevikku, kus üks teine „rändur“ ta vastu võtab, aitab teda kuni ta keha on „reisist“ taastunud, annab talle raha ja viib ta kohalikku hotelli elama ning õpetab, kuidas selles ajas hakkama saada. Nüüd polegi tal muud teha, kui ümbrusega ja kohalikega tutvuda, raha targalt investeerida ja oma abikaasat oodata. Kuid ootamise ajal taastub ta mälu tasapisi, ning talle ei meenu mitte ainult ta elu kahekümne esimesest sajandist vaid ka elu mida ta isegi ei mäletanud elavat kaheksateistkümnendal sajandil ja kuidas asjad mida ta oma „tuleviku“ lapsepõlvest mäletab, osutuvad hoopis muutunud mälestusteks tema „mineviku“ elust.

Kõige selle meenutamise sisse käib ka loomulikult armumine ja saladuste väljatulek, pahari salakavalad mahhinatsioonid, jne. Ja nagu ikka, ei saa ju tulevikust minevikku tulnu muidu, kui ta peab hakkama mineviku inimesi ja nende käitumist muutma, ning mineviku inimesed ei pea teda selle eest mitte hulluks vaid tunnevad salajas tema üle uhkust. JA nagu ikka, peab naiskangelane olema osav ravimtaimedega ning meeskangelane peab olema seotud kuidagi Cullodeni tragöödiaga.

Nagu ma juba ütlesin, on loo mõte päris hea, kuid see kuidas ta kirjutatud on üsnagi kehvake.