Raamat: Daughters of Castle
Deverille/Daughters of Ireland (Deverill Chronicles #2) by Santa Montefiore,
tõlk Tiina Viil (2016, 2018) Varrak,
RR, A
Hinne: C
Lääne Iirimaa rikkalikult rohelisel rannikul asub Develillide loss, mis
on olnud koduks juba paljudele Deverlilli põlvkondadele. Kuid kui loss satub
Iiri ülestõusu ohvriks, on selle suguvõsamaja saatus kaalukausil – seda kuniks
Celia Mayberry ja tema abikaasa ostavad maja ning vannuvad, et taastavad maja
selle endises suursugususes. Celia jaoks on maja täis palju kalleid
lapsepõlvemälestusi kui ta jooksis läbi mõisa valduste koos oma nõbu Kitti
Develilliga ning nende kalli sõbranna Bridie Doylega.
Kuid mitte kõik pole selle üle rõõmsad. Kuigi Kitty on tänulik oma
nõbule, et ta lossi ostis ja kindlustab sellega lossi perekonda jäämise, ei saa
endalt raputada seda aega, kui tema oli lossi perenaine. Kuigi ta on oma uue
eluga rahul koos oma abikaasa Robertiga ning nende kasupoja JPga, igatseb ta
süda endiselt Jack O’Leary järele – mehe järele, keda ta endale ei saa. Kitty
on seatud raskete valikute ette, ta peab valima kas enda südame murdmise, kuid
loodetavasti lõpuks rõõmu leidmise või siis oma lähedastele haiget tegemise.
Birdie Doyle, kellest on saanud rikas ja New Yorgi seltskonna lemmik,
on jõudnud kaugele võrreldes sellega, kui ta oli noor tüdruk Iirimaalt ning
Deverilly lossi koka tütar. Kuid ka kogu oma raha eest, ei saa ta kustutada
südamest valu, mida tekitas talle lapsest loobumine. Kui ta lõpuks armastuse
leiab, sooviks ta nii väga tagasi oma armastatud kodumaale tulla – isegi siis
kui ta peab seega vastamisi astuma naisega, kellele ta endiselt soovib kätte
maksta.
Celia ei raiska ei aega ega raha, et palgata tööliseid Deverille lossi
ülesehitama – isegi kui riik leiab end peagi Suure Depresiooni keskelt – kuid tal
pole aimugi, et maailm tema ümber variseb peagi kokku. Ühtäkki on kõik see, mis
seni oli tundunud nii kindel, vägagi ebakindel ja tal ei jää üle muud kui leida
endast jõudu ehitada endale uus tulevik.
Drama, History
Kui Deverilli kroonikate esimene osa Armastuse ja Sõja laulud oli Libronivella,
siis teine osa on lihtsalt perekonnakroonika. Raamatu esimesed sada+ lehekülge
on iga tegelase eelneva loo kokkuvõte koos väikese sammukesega edasi, ülejäänud
on aga kroonika sellest, mis edasi toimub.
Kui esimene raamat oli huvitav ja emotsionaalne, siis teine on palju
rohkem kuiv kirjeldus. Kui hakkaks kokku panema selle loo armujoonist, siis
tuleks sellest üks suur hulknurk, sest enamasti on ikka nii, et üks armastab
teist ja kolmas armastab ühte ja vihkab teist kuna too armastab ühte ja neljas
armastab teist kuid vihkab kolmandat …. Ühesõnaga kõik armastavad kedagi ja
kõik vihkavad kedagi ja lugeja loeb seda ja vangutab pead, kui pimedad ja
kergeusklikud ikka inimesed võivad olla, eriti kui nad on armunud ja halba
räägitakse nende armastatust, või siis nende kire objekt süüdistab alusetult
kedagi, kes kunagi on neile armas olnud.
Seekordne lugu ei olnud põnev, pigem etteaimatav ja üleüldse tundub
nagu see teine raamat oleks kirjutatud lihtsalt esimese ja kolmanda raamatu
vahepalana, et oleks ikka triloogia ja oleks paremini seletatud kuidas kõik
need tegelased tagasi Iirimaale, Deverille lossi ja Ballinakellysse jõuavad.
Kerge suvine lugemine, kuid esimene raamat andis lootust palju
paremaks, kui see raamat pakkus. Loodetavasti tuleb kolmas raamat parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar