Raamat: Jagatud saladused by
Agnes Kolga (2019)Tänapäev, RR, A
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/47354100-jagatud-saladused
Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja. Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril ja võib kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus.
Aga seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.
YA, Romance, Drama
Siis kui ma lugesin raamatu „Psühhopaadid minu ümber“, tulid mulle seal kirjeldatud tüübid väga elavalt silmade ette, sest just selliseid karaktereid ja suhteid on kõiksugused noorteromaanid ja muud suhtedraamad täis. Ja see raamat on just üks neist musternäidistest. Kõige pärast piinlikust tundev ja iga väiksemagi asja pärast pabistav tütarlaps, ning manipuleeriv vanem poiss, kes tüdruku elu veelgi suuremaks põrguks muudab ja siis tuleb prints valgel ratsul. See on see koht, kus see lugu muutub tüüpiliseks uute täiskasvanute romaaniks, sest just need on täis neid libatüdruksõpru/pruute/abikaasasid, kes peagi saavad aru, et see mäng on palju rohkem kui lihtsalt teesklus ja sellest „sõbrast“ saab tegelikult elu armastus ja vaikne sadam kuhu elutormide eest varjuda.
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/47354100-jagatud-saladused
Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja. Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril ja võib kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus.
Aga seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.
YA, Romance, Drama
Siis kui ma lugesin raamatu „Psühhopaadid minu ümber“, tulid mulle seal kirjeldatud tüübid väga elavalt silmade ette, sest just selliseid karaktereid ja suhteid on kõiksugused noorteromaanid ja muud suhtedraamad täis. Ja see raamat on just üks neist musternäidistest. Kõige pärast piinlikust tundev ja iga väiksemagi asja pärast pabistav tütarlaps, ning manipuleeriv vanem poiss, kes tüdruku elu veelgi suuremaks põrguks muudab ja siis tuleb prints valgel ratsul. See on see koht, kus see lugu muutub tüüpiliseks uute täiskasvanute romaaniks, sest just need on täis neid libatüdruksõpru/pruute/abikaasasid, kes peagi saavad aru, et see mäng on palju rohkem kui lihtsalt teesklus ja sellest „sõbrast“ saab tegelikult elu armastus ja vaikne sadam kuhu elutormide eest varjuda.
Aga … lisaks sellele suhtedraamale ja teismelise ängistusele on see
raamat täis küsimusi, mis lugejal tekkida võivad ja millele ei anta vastuseid. Küsimused
nagu näiteks mis siis ikkagi juhtus Hanna ja Kevini vahel tema sünnipäeval,
miks Kevin niiviisi käitus? Mis on see „teene“ mida Hanna Kevinile osutas,
mille pärast Kevin teda enda omaks peab? Miks on Ingrid (kui me teda esimest
korda kohtame) nii ükskõikne selle suhtes, kas Hanna kohtub Keviniga tema
saunapeol või mitte ja siis paar lehte hiljem on ta Hanna eest esivõitleja ja
paar peatükk hiljem lükkab neid jälle kokku ja siis on jube solvunud, kui
selgub, et Hanna ongi teinud ju seda mida ta ise ässitas? Ja miks Hanna maailm
lõpupaljastuse järel kokku variseb, kuidas see tema elu niiiiiiiiii drastiliselt
puudutab?
Hanna on selles mõttes täiesti tüüpiline teismeline, et ta muudab meelt iga natukese aja tagant ja põeb iga väiksemagi asja üle, mis paari aasta pärast teda lihtsalt õlgu kehitama paneb (kui temast ikka kasvab enesekindel ja terviklik inimene). Kahjuks on ka tüüpiline see, kui palju need teismelised alkoholi joovad. Võiks ju arvata küll, et Hanna hoiduks alkoholist ainuüksi selle pärast, milline ta isa on, kuid tundub et see mõjub hoopis vastupidi – kui isa on tsüklis, siis põgeneb ka Hanna kodust, et end täis juua. Tõsi, Hanna ei muutu vägivaldseks, ta lihtsalt lobiseb liiga palju, kuid kui ta nii jätkab, siis pole ka need raevu ja vägivalla hood enam kaugel.
Ma ei saa aru, miks peaks noorte raamat olema täis nii ohtrat alkoholi tarbimist ja vägivaldseid või manipuleerivaid kaaslaseid ning suhete pärast pabistamist. Oma maksa saavad nad rikkuda kogu oma elu, miks peaks ka raamatud õhutama seda, et alustage niipea kui keegi teile esimese õlle ostab. Ja ma tean et lapsed võivad olla julmad, kuid tihtipeale ei panda neid nn sõpru, kes mõjutavad üksteist lollusi tegema suuremate manipulaatorite taustal tähelegi ja koolikiusajaks peetakse vaid seda, kes millegi suurega hakkama saab, mitte aga sõbrannat, kes teist õhutab õhtul jooma, sest tema ju joob ja kui sõbranna ei joo on ta pidur. Ning kas tõesti peab oma tulevase leidma juba keskkoolis ja kui ei leia siis on maailma lõpp.
Raamat on ju hästi kirjutatud, loos on huvitavad keerdkäigud ja head karakterid, kuid mind segas see pidev alkoholi tarbimine ja need vastamata küsimused. Tegelikult on kogu raamatu lõpp üks suur küsimus – kas sellele on järge oodata, et kõik nii ebamääraseks jäi. Epiloog peaks tavaliselt olema selleks, et pakkuda kokkuvõtet eelnevale, kuid selle raamatu epiloog viskab hoopis uue suure küsimuse õhku.
Loetav raamat, kuid ilmselt mitte minu raamat.
Hanna on selles mõttes täiesti tüüpiline teismeline, et ta muudab meelt iga natukese aja tagant ja põeb iga väiksemagi asja üle, mis paari aasta pärast teda lihtsalt õlgu kehitama paneb (kui temast ikka kasvab enesekindel ja terviklik inimene). Kahjuks on ka tüüpiline see, kui palju need teismelised alkoholi joovad. Võiks ju arvata küll, et Hanna hoiduks alkoholist ainuüksi selle pärast, milline ta isa on, kuid tundub et see mõjub hoopis vastupidi – kui isa on tsüklis, siis põgeneb ka Hanna kodust, et end täis juua. Tõsi, Hanna ei muutu vägivaldseks, ta lihtsalt lobiseb liiga palju, kuid kui ta nii jätkab, siis pole ka need raevu ja vägivalla hood enam kaugel.
Ma ei saa aru, miks peaks noorte raamat olema täis nii ohtrat alkoholi tarbimist ja vägivaldseid või manipuleerivaid kaaslaseid ning suhete pärast pabistamist. Oma maksa saavad nad rikkuda kogu oma elu, miks peaks ka raamatud õhutama seda, et alustage niipea kui keegi teile esimese õlle ostab. Ja ma tean et lapsed võivad olla julmad, kuid tihtipeale ei panda neid nn sõpru, kes mõjutavad üksteist lollusi tegema suuremate manipulaatorite taustal tähelegi ja koolikiusajaks peetakse vaid seda, kes millegi suurega hakkama saab, mitte aga sõbrannat, kes teist õhutab õhtul jooma, sest tema ju joob ja kui sõbranna ei joo on ta pidur. Ning kas tõesti peab oma tulevase leidma juba keskkoolis ja kui ei leia siis on maailma lõpp.
Raamat on ju hästi kirjutatud, loos on huvitavad keerdkäigud ja head karakterid, kuid mind segas see pidev alkoholi tarbimine ja need vastamata küsimused. Tegelikult on kogu raamatu lõpp üks suur küsimus – kas sellele on järge oodata, et kõik nii ebamääraseks jäi. Epiloog peaks tavaliselt olema selleks, et pakkuda kokkuvõtet eelnevale, kuid selle raamatu epiloog viskab hoopis uue suure küsimuse õhku.
Loetav raamat, kuid ilmselt mitte minu raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar