2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

pühapäev, 9. august 2020

Mr. Malcolm's List

Raamat: Mr. Malcolm’s List by Suzanne Allain (2009)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48910455-mr-malcolm-s-list 

On üleüldiselt teada, et kui ennasttäis poissmees otsib naist, kes vastaks täpselt tema nõudmistele - siis on ta ära teeninud kõik mida ta saab.


Aulik Jeremy Malcolm otsib abkaasat, kuid mitte listast iga abikaasat. Tema plaan on vältida varanduse jahtijaid ning leida pea ideaalne naine, kes vastaks kõigile tema nimekirjas olevatele kriteeriumitele. Kuid pärast aastate pikkuseid otsinguid, hakkab ta kahtlema, kas ta ikka leiab seda täiuseideaali. Ja siis saabub linna Selina Dalton …


Selina, kirikuõpetaja tütar, kes pole just väga rikas ning pole ka tuttav kõrgseltskonnaga, on rõõmus kui ta saab kutse oma sõbrannalt Julialt, tulla Londonisse. Seda seniks kuni ta saab teada, et teda on vaja plaanis hr Malcolmile hätte maksta. Selina pole Julia skeemis osalemisest väga huvitatud, eriti pärast seda kui ta kohtub selle vastupandamatu hr. Malcolmiga, kes tundub olevad otse vastupidine sellele ennasttäis lurjust, keda Julia on kirjeldanud.


Kuid kui hr. Malcolm hakkab Selinat vastavalt oma kättedaamatutele standarditele hindama, otsustab Selina, et ka tal on oma nõudmised. Ning kui Malcolm tahab neid nõudmisi täita, peab ta näitama oma tõelist palet ...

Humor, Romance, History


Ma valisin selle raamatu lugemiseks, kuna hiljuti tuli uudis, et Sam Heughan on osaline selle raamatu filmi versioonis. Veel pole teada, keda ta kehastama hakkab, kui teada on see, et mitte peaosalist. 


Lugu saab alguse sellest, kui Malcolm ja tema sõber Cassie räägivad naistest ja Cassie hoiatab Malcolmi, et tema nõbu Julia on tema peale väga vihane, kuna Malcolm olla neiu vastu üles näidanud huvi, kuid siis ta taas hüljanud. Malcolm on üllatunud, kuna kõik mida ta tegi oli see, et ta saatis Juliat kord teatrisse, rääkis temaga natuke ja saatis ta siis koju. Kuna neiu vastused ei vastanud tema ootustele (Julia pani täielikult puusse vastates küsimusele hetkepoliitika kohta) ja enamus ajast olla ta silmi üleliia pilgutanud ja minestamist teeselnud, siis polnud Malcolmil mingit huvi temaga edasi suhelda. Malcolm tunnistas, et tal on teatud kriteeriumid, millele tema tulevane abikaasa peaks vastama - umbes nii nagu teised mehed ostetavaid hobuseid hindavad.


Kui Julia siis Cassie käest kuuleb, kuidas teda hinnati, vastavalt mingile nimekirjale, saab tema haavatud ukus veelgi rohkem haavatud ja ta vannub verist kättemaksu. Mis siis kui võtaks ühe tavalise tüdruku, õpetaks talle kätte kõik need asjad mille järgi Malcolm naisi hindab ja siis kui ta on armunud, esitaks neiu talle omalt poolt nimekirja, millele tema ei vasta. Seega tuleb kirjutada ja sobilik kandidaat kohale kutsuda.


Selina on aastaid olnud proua Ossory seltsidaamiks, kuid pärast tema surma on ta küll majanduslikult kindlustatud, kui tal pole ühtki kindlat plaani mida edasi teha või kuhu elama asuda, sest oma praegusest elukohast peab ta lahkuma. Seega kui tuleb Julia kiri, võtab ta pakkumise vastu. Esialgu tunneb ta Juliale kaasa ja on valmis teda aitama, kuid kui ta aga esimesel ballil hr Malcolmiga tuttavaks saab enne kui Julia jõuab neid tutvustada, siis hakkab ta kahtlema, kas ikka on õigustatud Julia sõjaretkel tema käsilane olla.


Ja nii see lugu jätkubki, Julia püüab Malcolmi võrku püüda ja Selina vastab täiesti juhuslikult kõigile Malcolmi nõuetele. Ühel hetkel Selina isegi püüab käituda vastupidiselt kui Malcolm ootab, kuid ta siiski ei suuda oma tõelist mina varjata. Kui siis aga Julia oma suures armukadeduses (vaatamata sellele, et vahepeal on ta hakanud huvi tundma hr Ossory vastu) rikub ära Malcolmi ja Selina suhted, peavad teised vahele astuma, et noored suurt viga ei teeks ja igaveseks üksteisest lahku ei läheks.


See lugu ei saakski õnnetult lõppeda, siin lihtsalt peab olema lõpuks õnnelikud topeltpulmad.


Kuidas seda lugu siis iseloomustada? Algab nagu George Bernard Shaw “Pygmalion” kui Julia tahab ei kellestki teha seltskonna kaunitari, kuid jätkub nagu Jane Austeni “Emma”. Üle üldiselt on see vägagi austenilik lugu. Siin on põikpäiseid noori, kosjamoori, piinlikust tekitavaid sugulasi, arusaamatusi, romantikat ja armastust, mis tärkab ilma et osalised seda tähele paneks, kuid kui nad lõpuks seda mõistavad, ei suuda nad ilma selleta olla. Autor nimetab seda farsiks ja alguses ja lõpus ongi lugu humoorikas, kui vahepeal kaob huumor ära ja alles jääb vaid kättemaks, põikpäisus ning armastus.


Lugu oli loetav, kuid film … lühifilm on juba valminud ja see ei tõota midagi head.

Kuid üks Panic at Disco lugu sobis selle loo juurde eriti hästi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar