Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas

Raamat: Kitchen Confidential: Adventures in the Culinary Underbelly by Anthony Bourdain, tõlge Juhan Habicht (2021) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59527002-avameelselt-k-gist-ehk-seiklused-kulinaarses-allmaailmas             

Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui Anthony Bourdain nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik tahtnud kokaks saada, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid.

Biography, Food

Selles raamatus on koos kaks asja millest mulle meeldib lugeda - elulugu ja toit. Jah ma tean kes oli Anthony Bourdain, olen näinud mõnesid tema sarjasid ja mulle on meeldinud tema toiduvalik ja soovitused. Ta pole esimene kokk, kelle elulooraamatut ma olen lugenud. Esimene oli Gordon Ramsay “Humble Pie”.

Aga Bourdaini raamat siis, mis temast kuulsuse tegi ja temast peakoka asemel telekoka staatuse andis.

Bourdain räägib üsna avameelselt, humoorikalt ja õpetlikult, kuidas ta esimest korda mõistis, et toit on midagi enamat kui miski, mida tuleb vanemate õhutusel paar korda päevas tarbida, kuidas ta õppis armastama prantsuse kööki, kuidas ta esimest korda sattus tööle kööki ning mis kõik pärast seda juhtus järgmise kakskümne kaheksa aasta jooksul.

Ta on oma elus/karjääris läbi teinud igasuguseid olukordi, käinud ära põhjas nii enda süül kui teiste abil, kuid olnud ka tipus tänu enda kindlameelsusele ja eeskujudele. Lugedes kõigist neist uskumatutest ja usutavatest asjadest, mida ta on köögis teinud ja millistest raskustest ta end läbi tirinud on meenus mulle Ramsay raamat, sest ka teema algus polnud kerge, kuid tema valis teise tee Bourdainist, tema oli see, kes käis ühe tippkoka käe alt teise alla, töötas igas köögis alates nõudepesiast kuni praekokani, ta tegi just seda, mida Bourdain ütles, et kui ta oleks teinud oleks ka tema restoranidel olnud tärnid, kuid ta eelistas seda mitte teha ja seega on ta küll kuulus rändav telekokk, kuid tema köögid ei saavutanud tärne.

Tema kirjeldused tema õpipoisi aastatest, narkariaastatest, ühest päevast restoranis on küll suurepärased ja kindlasti ka harivad, eriti kui teil peaks olema mõte, et äkki peaks ka kokaks õppima, kuid huvitaval kombel, tema raamat ei tekita isu ühegi toidu järgi, millest ta räägib. Isegi mõni ilukirjanduslik raamat on isutekitavad kui tema raamat, kuid see polnud ka tema eesmärk, ta tahtis tutvustada tõelist elu köögis ja kuidas tema kööki sattus ja seal ellu on jäänud.

See üks peatükk, mis on ühe päeva sündmus ühe populaarse restorani köögis on peatükk, mis võiks olla olnud inspiratsiooniks filmile “Keemispunkt” kus jälgitakse ühe väikse, probleemides vaevleva restorani ühte õhtut. Kogu film on üles võetud ühe jätkuva võttena ja kui ma lugesin seda Bourdaini kirjeldust tema päevast, siis tuli see film mulle meelde.

“Avameelselt köögist” on selline raamat, mis võib olla teraapiline, kas siis selle pärast, et saad aru, et sinu elu võib ka veelgi raskem olla, või siis saad end mõttes vabaks lasta ja koos autoriga sõimata ja karjuda end tühjaks päeva jooksul kogunenud pingest. Nii mõnigi tema soovitus köögi töö kohta või noortele kokaõpilastele võivad olla kasulikud ka täiesti muudes olukordades.

Hea lugemine.