2022

The Last Graduate


Artemiz's favorite books »

Kolmapäev, 11. mai 2022

Kadunud

Raamat: Gone Once (Riley Paige #1) by Blake Pierce, tõlge Ülle Jälle (2022) ER, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60896886-kadunud       

Virginia maapiirkondadest leitakse grotesksel moel tapetud naisi ja kui FBI kohale kutsutakse, on nad hädas. Sarimõrvar tegutseb, tapab aina sagedamini ja nad teavad, et ainult üks agent on piisavalt osav, et seda juhtumit lahendada – eriagent Riley Paige.


Riley on hetkel haiguslehel, taastudes talle äärepealt saatuslikuks saanud kohtumisest eelmise sarimõrvariga, keda ta jälitas, ja kuna ta on hapras seisus, ei kibele FBI tema geniaalset mõistust kasutama. Hoolimata lahingutest isiklike deemonitega tuleb Riley neile appi ja otsingud viivad ta nukukollektsionääride väga veidrasse maailma, purunenud perekondade kodudesse ja tapja kõige sügavamatesse ajusoppidesse.


Kui Riley neid mõrvu analüüsima hakkab, taipab ta, et tegemist on mõrtsukaga, kes on veelgi rohkem väärastunud kui ta oleks osanud arvata. Pöörane võidujooks ajaga viib Riley viimase piirini, nii et ohtu satuvad tema töökoht ja perekond, ning tema habras psüühika on kokku varisemas.


Ent kui Riley Paige on juba juhtumi käsile võtnud, ei anna see talle hetkekski rahu, viies teda iseenda kõige ängistavamatesse mõtetesse, hägustades piire tagaajaja ja tagaaetava vahel. Pärast mitmeid ootamatuid juhtumisi kannab sisetunne Riley šokeeriva kulminatsioonini, mida isegi tema ise ei osanud ette ennustada.

Crime, Mystery, Thriller 


Seda lugu võiks iseloomustada sedasi - võtke telesari “Kurjuse kannul” jätke sinna vaid üks FBI portreteeria, tehke ta haavatavaks, kuna ta on oma viimase juhtumiga liiga isiklikuks läinud ja sarimõrvari ohvriks sattunud. Lisage sinna veel ka endine abikaasa, tujukas teismeline (kellele millegi pärast tema emaga juhtunust pole midagi räägitud) ja “uus” sarimõrvari juhtum, millega Riley tegelikult on juba varem kokku puutunud, kuid tookord ei suutnud ta juhtumit lahendada, ning ärgem unustagem ka ellujäänu süütunnet.


Riley võib küll olla andekas uurija, kes suudab liigagi sügavale kurjategija mõtetesse minna, kuid oma isikliku eluga ta toime ei tule. See on see osa, mis meenutab väga Scandy noir lugusid, kus andekad uurijad on samas ka alkoholi ja masenduse käes vaevlevad inimvared. Ja Riley ei anna endale aega tervenemiseks või toimunuga leppimiseks, ta tormab pea ees uude juhtumisse ja ta pole möödunust mitte midagi õppinud - endiselt läheb ta ohtliku olukorda üksinda. Ja kuna ta on naisterahvas, siis suured ja julged kohalikud politseinikud ei usu tema oskustesse, kuid samas ei usalda neid ka Riley ise ja seega tekivadki kokkupõrked selle asemel, et edukalt koostööd teha.


Loomulikult leitakse see väärastunud inimhing, kelle arust on normaalne tema valitud naisi piinata ja alandavalt (tema arust ilustavalt) eksponeerida looduskaunis paigas, kuid mis hinnaga?


Kiire lugemine, põnev lugemine, kuid siin oli minu jaoks liiga palju häirivaid ja autori poolt lahtiseletamata asju. Lugedes meenus mulle üks teine krimilugu, mida ma eelmise aasta lõpus lugesin, nimelt “Girl, 11” mis oli omamoodi vägagi sarnase ülesehitusega ja teemaga, kuid teostus oli tollel lool tugevam.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar