“Tere hommikust. On 7.35 hommikul ja te kuulate oma kohutavaimat õudusunenägu.”
Sellel hommikul mängib ohtlik psühhopaat vana tuntud raadiomängu uute reeglitega. Ta on võtnud kuus inimest Berliini ühes tuntuimas raadiojaamas pantvangi.
Iga tund helistab ta kellelegi Berliinis. Võibolla on see teie kodu, või kontor. Ja kui te vastate ning ütlete esimese asjana uue slogani, siis saab üks pantvangidest vabaks.
Õiglane, kas pole?
Endine politsei psühhoanalüütik Ira Samin viiakse kiirkorras kohale, et ta suhtleks pantvangivõtjaga otse eetris. Kogu maa kuulab ja pantvangivõtja esitab nõudmisi, mida on võimatu rahuldada. Kas Ira saab anda mehele seda, mida ta nõuab?
Ja iga minut võib kuskil siin linnas kellegi telefon heliseda.
Thriller, Fiction, Crime
Kui te olete lugenud varem Fitzeki raamatuid, siis on teil enam vähem ettekujutus, mis teid ees ootab, kuid samas ka mitte.
Amok on siis lugu ühest meeleheitel mehest, kes on kaotanud oma kihlatu autoavariis, mida ta ei usu toimunud olevat, kuna sellel ajal kui politsei ta ukse taga on, et surmast teatada, on ta kihlatu tal telefoni otsas ja viimane mida ta läbi kahina kuuleb on “Ära usu, mis nad sulle räägivad…”.
Pool aastat hiljem, kui mehe elu on täielikult koost lagunenud ja ta on välja mõelnud keeruka skeemi, kuidas tõde teada saada, liitub ta hommikul raadiostuudiot külastavate superfännidega ja kui nad on ringkäiguga jõudnud hommikusaate stuudiosse, lukustab ta selle seltskonna sinna sisse ja hakkab mängima raadiomängu, mille auhinnaks on ühe tema pantvangi elu.
Samal ajal, stuudiost mitte kaugel, istub köögilaua taga kunagine politsei psühholoog, kes on aasta tagasi oma tütre enesetapule kaotanud ja nüüd on emal plaan oma tütrele järgneda. Kõik mis tal selleks vaja on on Coca Cola Lime ja ta igapäevased piinad lõppevad. Ta ei muretse oma noorema tütre pärast, tüdruk nagunii ei suhtle temaga enam, töölt on ta ka lahkunud sest kunagi oli ta funktsioneeriv alkohoolik, kuid ta ei suuda enam ka seda olla. Nüüd on siis veel vaja pudelit colat. Nurgapealses poes ootab teda aga poeomaniku ja kohaliku mafioosniku vaheline tulevahetus ja sealt otse viiakse ta raadiojaama, kus on käimas pantvangidraama.
Aga miks otsustas pantvangivõtja oma kihlatut otsida just nii ekstreemsel viisil ja miks toodi temaga läbirääkimisi pidama inimene, kes tegelikult on tunnistatud ebakompetentseks? Kas kõik on tõesti nii nagu näib või on selle kõige taga midagi palju suuremat? Miks peab Ira kogu riigile tunnistama oma kõige suuremaid eksimusi, oma kõige suuremat valu? Kas stuudios toimuv on hästi organiseeritud lavastus või on käimas mäng millest pole teadlikud ka osalised ise? Kas Fitzek toob ka selles raamatus sisse filmimaagiat, mis teeb loost ebausutava, kuid äkilise põneviku?
Põnev lugemine, kuid siiski liiga holliwoodilik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar