„Üks meist valetab“ on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata.
Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema.
Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast.
Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale’i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja.
Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad?
Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku.
Criminal Mystery, YA
Jah, ma olen näinud selle raamatu põhjal tehtud sarja ja seda enne kui ma raamatut lugema hakkasin, seega võrdlen ma tahtmatult loetud nähtuga, kuigi püüan seda teha nii vähe kui võimalik.
Seega raamat “Üks meist valetab”. Tegemist on põneva noorteromaaniga, kus pole põhiteemaks mitte teismeliste hormoonidest ülekeevad armastussuhted ja kooli “liidrite” vaheline rivaalitsemine, vaid hoopis üks ootamatu surmajuhtum.
Kõik saab alguse sellest, kui peale kooli on karistuseks jäetud viis õpilast, kellest üks on seal iga päev ja teised pole seal kordagi olnud. Üks neist on siis tavaline pahapoiss, lisaks temale on kooli lootustandvaim sportlane, edukaim õpilane, igahlsusväärseim kaunitar ja tuupur, keda kõik koolis vihkavad/kardavad, kuna ta peab kuulujuttude (kuigi kus suitsu seal tuld) blogi. Järgmiseks päevaks on üks neist surnud ja kahtlustatakse loomulikult neid, kes temaga koos klassiruumis olid.
Lahkunud on kuulujuttude blogi pidaja ja kõigil ruumis olijatest oli põhjus teda vihata, kuid siiski, kas keegi neist oleks nii kaugele läinud, et oma saladust varjata. Ülejäänud kool on juba ette ära otsustanud, kes on süüdlane, sest keegi ei näe stereotüüpidest kaugemale. Eks ka kurikuulsas nelikus kahtlustavad kõik teineteist, sest kedagi teist nendega ju koos polnud, seega peavad nad enda süütuse tõestamiseks ise asja uurima hakkama, sest ka politsei on kooliga ühel nõul. Kuna noored on seega sunnitud rohkem aega koos veetma (keegi teine nendega ju ei suhtle), siis tekivad suhted ja sidemed, mida varem kindlasti tekkinud poleks.
See kriminaalne lugu, mis oleks nagu ristsugutis filmist “Breakfast Club” ja noortesarjast “Kõmutüdruk” ei keskendu vaid krimiloole ja noorte suhetele. Siin on tegelikult tähtsal kohal ka noori ümbritsevate täiskasvanute ootused ja nõudmised oma järeltulijatele ja kuidas see kõiki noorte elu mõjutab. Nii mõnedki saladused oleks olemata, kui vanemate ootused oleks reaalsemad või kui vanemad oleks oma enda käitumisega paremat eeskuju näidanud.
See on hea lugemine, võibolla mitte nii emotsionaalne ja dramaatiline kui mõned lugejad võiks tahta, kuid hea on ta ikkagi.
Natuke ka sarjast. Sari on väga hästi ja raamatule truult tehtud. Lisaks on siin ka taustainfot, mis raamatus puudub, seega sari täiendab raamatut ja raamat annab sarjale hea selgroo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar