“Tere tulemast perekonda” ütleb Nina Winchester kui ma ta surun ta kaunilt hooldatud kätt. Ma naeratan viisakalt ja vaatan ringi marmoriga kaetud koridoris. Siin töötamine oleks mu viimane võimalus otsast alata. Ma võin teeselda, et olen kes tahes. Kuid peagi saan ma teada, et Winchesteri saladused on palju ohtlikumad kui minu saladused …
Ma koristan Winchesteride imeilusat maja katusest keldrini. Ma toon nende tütart koolist koju. Ja ma küpsetan neile ime maitsvaid toite enne kui ma lähen tagasi üles oma tillukesse pööningu tuppa.
Ma püüan mitte reageerida kui Nina keerab segamini just minu koristatud ruumid. Ka seda kui ta valetab omaenda tütre kohta. Ning ka seda kuidas ta oma abikaasa Andrew tundub iga päevaga üha enam haavuvat. Kuid kui ma vaatan Andrew ilusatesse silmadesse, mis on valu täis, ei suuda ma ette kujutadagi kuidas kuidas ta suudab Ninaga igapäevaselt elada.
Kuid ma kinnitan endale: Wintchesterid ei tea, kes ma tegelikult olen.
Nad ei tea milleks ma võimeline olen …
Mystery, Thriller
“Koduabiline” on võrratu psühholoogiline krimikalduvustega põnevik. Iseenesest on see ju lihtne lugu, kuid see on kirja pandud suurepäraselt keeruliselt ja autor suudab lugeja pidevalt eksiteele viia.
Peategelane on Millie, segase minevikuga neiu, kelle elu pole just kõige kergem olnud ja nüüd peab ta kõvasti vaeva nägema, et mitte tagasi vana elu juurde minna. Töökoht Winchesteride juures oleks talle kui taevakingitus. Või kas ikka oleks?
Igatahes, kui ta on juba lootuse kaotanud, saab ta siiski selle töö. Kolib tillukesse pööningutuppa, teeb majas suurpuhastuse, koristab kõik uuesti üle, kui Nina käib juba puhastest kohtadest kui tuulispask üle, visates siia ja sinnapoole vihjeid, et Millie pole piisavalt hoolikas.
Abikaasa tundub olevat üllatunud, et neil on koduabiline, kuid peagi saab Milli Andrewga hästi läbi, kuid Ninaga muutuvad suhted üha enam õudusunenäo laadseks. Tekib küsimus, kas Nina on hull, või on Millil mäluga probleeme. Kas Winchesteride maja on täpselt sama hull kui on “Winchesteri maja” või on siin miskit hoopis salapärasemat mängus.
Käimas on mäng, pikk mäng. Isegi kui kõik mängus osalejad ei tea, et nad mängus on, millised on mängu reeglid ja mille järgi saab öelda, et mäng on lõppenud ning mängu on võitnud üks või teine osapool, on see siiski üks äärmiselt põnev mäng. Mäng mida jälgides võid oma sõrmeküüned ära närida, Whisky Tango Foxtrot pidevalt huulil. Ning pidage meeles, hambad on privileeg! ;)
See on raamat, mida on raske, kohe väga raske käest panna. Väga hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar