1960ndate Californiasse asetuv „Keemiatunnid“ on geniaalne, omapärane ja meeliülendav lugu teadlasest, kelle karjääri lükkab rööbastelt välja uskumus, et naise koht on kodus, millega ta aga kindlasti ei nõustu. Olude sunnil saab temast seejärel Ameerika armastatuima kokandussaate saatejuht, kus ta aga ei õpeta naistele vaid toiduvalmistamist.
Keemik Elizabeth Zott pole „keskmine naine”. Tegelikult on ta esimene kinnitama, et „keskmist naist” pole olemas. Kuid möödunud sajandi kuuekümnendate aastate alguses vaatab Hastingsi uurimisinstituudi meeskollektiiv sugude võrdsusest ebateaduslikult mööda, erandiks üksainus mees – Nobeli preemia kandidaadist eraklik ja pika vihaga geenius Calvin Evans, keda köidab Elizabethi mõistus. Tekib tõeline keemia.
Kuid elu on sama ettearvamatu kui teadus. Paar aastat hiljem on Elizabeth Zott mitte ainult üksikema, vaid temast on vastu enese tahtmist saanud ka Ameerika armastatuima kokandussaate „Õhtusöök kell kuus” staar. Elizabethi ebatavaline kokkamisstiil („sega üks teelusikatäis äädikhapet näputäie naatriumkloriidiga”) tekitab revolutsiooni. Kuid mitte kõik ei rõõmusta tema järgijate hulga kasvu üle. Sest Elizabeth Zott ei õpeta naistele vaid toiduvalmistamist. Ta õhutab neid oma elu muutma.
Romance, Humor
Seda lugu võiks võtta nagu “Suure paugu teooria” spinoffi, või siis segu “Suure paugu teooriast” ja “Masters of Sex” sarjadest. Siin on huumorit ja ajalugu ja teadust ja romantikat ja peresuhteid.
Peategelased Elizabeth Zott ja Calvin Evans on teadlased, nende mõlema lapsepõlv on eriline, mitte kübetki õnnelik, kuid nad on siiski leidnud selle, mis neist teinud teadlased. Vastavalt ajastule on Evans ebajumala staatuses (kuigi see oli aeg, kus usk jumalasse oli esmatähtis ja kui keegi ütles, et ta ei usu, siis polnud ta ju vääriline inimene) ja Zott ei saa oma doktorikraadi, kuna ta ei lase oma juhendajal temaga teha seda mida mees tahab ja uues töökohas võetakse teda vaid kui laboritehnikut, kuni Evans hakkab nõudma talle rohkem töövabdust. Isegi kui Zotti uurimistöö saab sponsoreeringu, ei saa ta tegelikult raha, sest see raha jagatakse teiste meeste veetavate projektide vahel ära (kuuekümnendad ju).
Kui Zott ja Evans kohtuvad ja armuvad, ei usu seda keegi ja kõik on armukadedad ja ootavad selle suhte kiiret lõppu. Ning siis kui juhtub kõige hullem, mis juhtuda saab, kaotab Zott kõik senised õigused töökohas ja ta peab õnnelik olema, et ta oma elukohta ei kaota. Kuid Zott on ju teadlane ja ta on ka tänu Evansile sõudja, seega tal on südikust ja kindlameelsust ja ta leiab uusi võimalusi oma eluga ja oma urimisega edasi minna.
Ka saatus saadab ta teele õigel hetkel uusi võimalusi. Kuigi esialgu ei taha ta tööd televisioonis vastu võtta, sest see meenutab talle liialt ta lapsepõlve, pole tal teist võimalust. Ja selleks et ta poleks liialt oma vanemate moodi, on ta televisioonis tema ise, isegi kui stuudioboss nõuab, et ta oleks seksikas kokteili pakkuv koduperenaine jääb ta endale kindlaks - tema on teadlane, keemik ja üksikema, kes julgustab oma vaatajaid uusi asju proovima ja õppima ning hetke enda jaoks võtma.
Ja siis tuleb välja asju, mida Elizabeth Calvinist ei teadnud, sest Mad pidi kooli jaoks sugupuu koostama ja selle kõige tagajärg on …
Humoorikas, kuid samas ka kurb. Ajalooline, kuid samas ka tänapäevane. Et siis, mis oleks olnud, kui Sheldon ja Amy oleks elanud kuuekümnendatel, kui Sheldon oleks sõudja, Amy teeks suurepäraselt süüa ja nende koer mõistaks pea pooltsada sõna ja nende järglane oleks geenius.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar