Raamat: A Place in the World by Frances Mayes, tõlge Anne Kahk (2023) V, RR, A
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/185944896-ks-paik-laias-ilmas
„Ütle mulle, KUS sa oled, ja mina ütlen, KES sa oled.” Ühtaegu pitsiliselt õrn ja kaljusid paigast nihutavalt jõuline, samas unistav ja realistlik, põnevaid ajalooseiku puistav ja eri kultuuride isikupära austav – selline on Eestiski menukiks saanud „Toscana päikese all” autori uus reisi- ja mõtisklusraamat, milles maailmarändurist romantik otsib kodu mõiste sügavamat tähendust, pakub vahepaladeks oma lemmiktoitude retsepte ega unusta lisada näpuotsaga ka huumorit. Autori arvates väljendab kodusse suhtumine olulisi tahke inimese olemusest. Igatahes käsitleb ta seda teemat süvitsi, viib lugeja oma sõprade kodudesse, põikab lapsepõlve ja paikadesse, kus talle on tundunud, et just sinna võikski elama jääda. Tema ilmekas stiil annab edasi kujutluspilte ja isegi -lõhnu, nagu vaid luuletajal seda teha õnnestub. Frances Mayes on ameeriklannast luulekunstiprofessor, kelle võõraste paikade ja eriti Itaalia elu uudistamise raamat „Toscana päikese all” (1996) püsis üle kahe ja poole aasta New York Timesi bestsellerite seas ning mille põhjal tehtud mängufilmi (2003)
Travel, Memoir, Essays
Ma pole lugenud Mayesi kõige tuntumat raamatut “Toscana päikese all”, kuid loomulikult ma olen näinud filmi, ja mitte ainult üks kord. Kes siis poleks? Seega oli ju täiesti loomulik, et valisin selle raamatu lugemiseks.
Mida ma ei oodanud, oli see, et see polnud üks romaan, vaid lühijuttude või pigem artiklite kogum. Need erinevatel teemadel kirjutatud lood/artiklid on osalt kirjutatud sellel ajal või pärast seda, kui maailm oli lukus, nagu tagasivaade ajale enne ja ajale pärast.
Artiklid on erinevatel teemadel - aiandus, toit, reisimine, elamine teises riigis, teises keelekeskkonnas, kinnisvara mured, uue kodu otsimine, perekond, sõbrad.
Mõnes mõttes oli see hea lugemine, kuid samas võis see olla ka väga tüütu, kõik olenes sellest, kui väga selle essee teema sind puudutab. See oli huvitav sissevaade autori igapäevaellu, kuid kõik need heietused ei pruugi kõnetada. Rohenäpud leiavad siit nippe aias tegutsemiseks ja kokkajatele on siin ka retsepte, kuid kas sellest piisab?
Võibolla see polegi raamat, mida peaks algusest lõpuni ühe istumisega lugema, võibolla on seda parem lugeda üks lühijutt nädalas, või kuus, igaühel oma valik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar