Lendamine tekitab 18-aastases Izzy Astoris kabuhirmu, kuid lennukile minna tal tuleb. Peagi on neiu tähelepanu mujale juhitud, sest tema kõrval istuvast Nate Phelanist õhkub kütkestavalt karmi võlu. Nende vahel tekib otsekohe side. See on müstiline, defineerimatu, ent ometi vaieldamatult olemas.
Vaid üheksakümmend sekundit pärast õhkutõusmist kukub nende lennuk alla Missouri jõkke.
Izzy ja Nate’i elu muutub. Nate alustab sõjaväekarjääri ja Izzy leiab tee poliitikasse. Nad kohtuvad aastate jooksul mitu korda, ent aeg pole nende jaoks kunagi õige. Siiski ei suuda kumbki oma eluga ka edasi minna.
Kümme aastat pärast esmakohtumist viib elu nad jälle kokku sõjakoldes. Izzy on tulnud Afganistani otsima oma fotoreporterist õde ja Nate määratakse Izzy turvaülemaks. Nate teeb kõik, et naist kaitsta. Kuid Afganistan on kohe-kohe Talibani kätte langemas, Izzy keeldub ilma õeta riigist lahkumast ning tema ja Nate’i läbisaamist varjutavad aastate jooksul tekkinud haavumised ja pettumised.
Fiction, Romance
Kui asute lugema seda kohe pärast “Neljandat tiiba” siis võtke teadmiseks, siit te romantasyt ei leia. See on täiesti kaasaegne armastuslugu, ehk siis teise võimaluse armastuslugu.
Eks ole neid üle pika aja, läbi mitmete kohtumiste ja erinevate situatsioonide kulgevaid suhtelugusid varemgi loetud. Näiteks Sally Rooney raamatud või Emily Henry lood, ning Yarros on nendega samal tasemel, lisades siia talle omast nüantsi.
See on siis Izzy ja Nate lugu, kuidas nad kohtusid, mis neid lahku viis, mis taas kokku tõi, kuidas nad leidsid ja kaotasid ühist keelt ja eesmärki. Kuna tegevus ei toimu sirgel ajaliinil vaid liigub edasi ja tagasi, siis saab lugeja infot toimuvast täpselt nii palju vaja, et liikuda ees ootava lõpu poole täpselt õiges tempos.
Yarros on siia sisse toonud reaalse ajaloo ja eks me kõik mäletame neid hetki ja neid kaadreid viimastest lennukitest, ning see annab sellele loole lisatasandi. Kuid see pole ainus tasand, mis on sellele suhteloole lisatud, siin on veel üks lisa tasand, mida lugeja võibolla alguses ei tajugi (võibolla mõni tabab selle ära varem, ei taha kellelegi liiga teha) ja autor hoiab seda endale kuni lõpuni, kuid siis tagasi mõeldes saad aru küll, et kui oleks osanud seda näha, oleks selle ära tabanud kohe.
Lugu mis ei unune kiiresti ja annab tunnustust, et see autor oskab kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar