Lydia Quixano Pérez peab Acapulcos raamatupoodi. Tal on poeg, Luca, tema elu armastus, ja imeline ajakirjanikust abikaasa. Ja kuigi kohalikud uimastikartellid on Acapulco juba mõranema löönud, on Lydia elu enamjaolt veel üsna mugav.
Raamatupoes on Lydia muude raamatute kõrval pannud poeriiulitele välja ka mõned oma lemmikud, kuigi ta teab, et keegi neid ei osta. Kuni ühel päeval tuleb poodi raamatuid uudistama mees, kelle välja valitud teoste hulgas on ka kaks Lydia lemmikut. Javier on erudeeritud. Ta on võluv. Kuid mida Lydia ei tea, on see, et ta on ka Acapulco võikalt üle võtnud uue uimastikartelli jefe. Kui ilmub Lydia abikaasa kirjutatud paljastav isikulugu Javierist, muutub nende kõikide elu igaveseks.
Üleöö migrantideks saanud Lydia ja Luca alustavad ohtlikku teekonda Ühendriikidesse, ainsasse kohta, kuhu Javieri võim ei ulatu. Liitudes teiste el norte’sse pääseda üritavate inimestega, taipab Lydia peagi, et kõik põgenevad millegi eest ja kõik loodavad midagi selja taha jätta. Aga kas nad teavad, mis neid ees ootab?
„Ameerika pind” muudab lugejat põhjalikult. See on kirjanduslik suursaavutus, mille igal leheküljel on midagi liigutavat, dramaatilist ja inimlikku. See on üks meie aja olulisemaid teoseid.
Fiction, Drama, History
Kui ma seda raamatut lugema asusin, tegin ma seda nagu ikka, teades selle sisust mitte midagi. Kui ma oleks teadnud, mida ma lugema hakkan, siis ma ilmselt oleks sellele ettevaatlikumalt lähenenud, kuid nüüd hüppasin ma sillalt alla jalad ees ja lootsin et maandun õigesti, ei veere vaguni katuselt maha ja ei saa surma.
See on raamat, millele tuleb läheneda ettevaatlikult. Siin on julmust mida ei suudagi uskuda, et seda inimestes olemas on, kuid samas tuleb endale alati meelde tuletada, et inimestes on olemas veelgi hullemat julmust kui me ette kujutada suudame. Ja siis hakkad mõtlema, et see on ju kirjutatud möödunud kümnendil, kui maailm polnud veel hulluks keeranud, seega võib uskuda, et praeguseks on asjad seal veelgi hullemaks läinud.
Poole raamatu pealt polnud ma päris kindel, kas ma ikka tahan edasi lugeda, sest mul polnud mitte mingit usku, et asjad võivad kuidagigi hästi lõppeda või et hullem oleks juba möödas. Kuid kui inimesed reaalsuses suudavad sellest kadalipust läbi tulla, et jõuda lõpuks “tõotatud maale”, siis peaks minulgi olema julgust lugeda see raamat lõpuni. Ma ei ole kindel, kas ma soovitaks seda raamatut kellegile lugeda, kuigi see on väga hästi kirjutatud raamat, kuid ma ei tea, milline on teiste lugejate valulävi ja kas nad vihkavad mind edaspidi ja ei usalda enam ühtegi minu soovitust või meeldib neile see raamat väga.
Et siis, lähenege sellele raamatule ettevaatlikult. See on suurepärane raamat, väga hästi kirjutatud, haarates lugeja endaga kaasa igasse kohutavasse hetke, kuid olge väga kindlad, et te olete valmis selleks, et te võite kaotada usu inimkonna headusesse.
