Harper elab elu, mida ta kunagi oodanud poleks. Pärast luhtunud proovi hakata New Yorgis kunstnikuks, ning minnes lahku oma esimesest armastusest, variseb ta unelmate elu kokku vaid nädala jooksul. Kümme aastat hiljem elab Harper õnneliku elu väikelinnas, kunstiõpetajana ning armastatud abikaasa Beniga.
Kui Ben saab hilises faasis vähi diagnoosi, keerdub kogu nende elu pea peale. Vaatamata halbadele uudistele on Benil oma abikaasale viimane soov: ta tahab leida Harperile uut kaaslast enne kui ta sureb. Kui New York Times saadab ajakirjaniku tegema Beni elust lugu, on Harper taas vastamisi Liam Halega, mehega keda ta armastas ja kaotas kõik need aastad tagasi.
Ja Harper on taas ümbritsetud mis-siis kui’dest:
Mis siis kui Harper oleks jäänud Liamiga, mitte Beniga?
Mis siis kui ta oleks jätkanud püüdlusi kunstnikuks saada selle asemel, et kunsti õpetada?
Mis siis kui kõik oleks läinud hoopis teistmoodi?
Pärast soovi soovimist leiab Harper end paraleelsest ajaliinist … ajaliinist kus tema mis-siis-kui’d on saanud tõeliseks.
Kas rohi on tõesti rohelisem või on ta tegelikult täpselt seal, kus ta olema peab - kõikidest kaotustest hoolimata?
Romance, Time Travel, Drama
“Igas elus” on siis selline lugu, mis meenutab Matt Haigi “Kesköö raamatukogu”, lihtsalt siin ei saa Harper järgi proovida mitut erinevad liini oma mis-oleks-kui’dest, vaid ta lükatakse ühte võimalikku ajaliini. See on selline Hallmark filmide stiilis roosamanna fantaasia.
Aga alustame algusest. Harper väikelinna kunstiõpetaja, kes kunagi tahtis saada kuulsaks kunstnikuks, saab kohutava uudise - ta abikaasa (mitte ta “esimene” armastus) on haige ja sellest haigusest välja ei tulda. Ben tahab enne surma olla kindel, et Harper saab ka pärast tema surma õnnelik olla, seega hakkab ta organiseerima oma abikaasale uut kaaslast. Jutt sellest jõuab ajakirjandusse ja kes saadetakse sellest lugu kirjutama?, Harperi esimene armastus. Noh siin võiks ju lugu lõppeda, õnnelik mahajäämine peaks ju olema kindlustatud, ta saab uue võimaluse oma vana kallimaga? Kuid ei, see oleks liiga lihtne.
Kuna Liami uuesti nägemine tekitab Harperis segadust, saadab ta universumi poole soovi, et ta oleks valmis milleks iganes, kui vaid Ben terveks saaks. Ja universum vastab (olge oma soovidega alati ettevaatlikud!)
Harper ärkab New Yorgis, Liamiga abielus, kuulsa kunstnikuna, kellel on kogu aeg kiire. Tema mäletab oma elu teist versiooni, teised ei tea sellest midagi. Ja tema elus pole enam Beni. Kuid ta kohtab siiski Beni juhuslikult ja selgub, et nad pole kunagi varem kohtunud ja Ben pole kunagi haige olnud. Seega on ju Harper saanud selle mida ta tahtis, Ben on terve, ja ta oli ju valmis milleks iganes, et see nii oleks.
Ma ausalt ei mäleta millega see raamat lõppes, ilmselt õnnelikult, aga kas see õnn oli esimeses või teises ajaliinis, seda ma ei mäleta. Hea mõte, kuid midagi andis siin soovida, et hindeks vaid C panin.
