Ootamatu võimalus

Raamat: The Casual Vacancy by J.K. Rowling (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/13497818-the-casual-vacancy?ac=1

Suur romaan väiksest linnast …

Kui Barry Fairbbrother sureb, olles alles neljakümnendate alguses, on Pagfordi linnake šokis.

Pagford tundub olevat idüllilne Inglise väikelinn, kus on munakividega linnaväljak ja iidne kirik, kuid selle ilusa fassaadi taga on sõda.

Rikkad sõdivad vaestega, teismelised oma vanematega, naised oma meestega, lapsed õpetajatega … Pagford pole kaugeltki mitte see, mis ta esialgu tundub olevat.

Ning kuna Barryst jäi maha tühi koht linnanõukogus, siis saab just see koht suurima sõja katalüsaatoriks. Kes võidab valimised, mis kütavad üles väga suuri kirgi, kaksikmängu ning ootamatuid paljastusi?

Drama

Milline on minu lühiiseloomustus selle raamatu kohta – kui te olete näinud mõnd tüüpilist BBC draamasarja Inglismaa linnakese elust, kus on teismelisi, poeomanike, arste, rikkaid ja eluheidikuid, siis on teil päris hea ettekujutus, mida te lugema hakkate. Sellest raamatust saaks päris hea lühisarja.

See on siis lühikirjeldus sellest raamatust. Milline on pikem?

Tavaliselt loen ma raamatut, milles on u 500 lehekülge, nädalavahetusel poolteist päeva ja tööpäevadel 5-6 päeva. Kui ma olen raamatu lugemiseks kulutanud kauem kui nädal, siis võib sellel olla kolm põhjust: 1. Tegemist on paberraamatuga, mida ma loen siis kui lugeri aku laeb (umbes korra iga 20 päeva tagant); 2. Tegemist on Diana Gabaldoni raamatuga (800-1500 lehekülge tavaliselt) :); 3. Tegu on niiiiiiii igava raamatuga, et hea meelega jätaks ta üldse pooleli, kuid samas tahaks ka nagu teada, millega raamat lõppeb ja ma pole selline lugeja, kes lõpu ette ära loeks.

Ootamatu võimalus on variant number kolm – ma lugesin seda raamatut kaks kuud. Algus oli nii veniv ja tegelasi nii palju, et neid oli üsna rakse meeles pidada, rääkimata sellest, et kuidas nad omavahel seotud on. Seega veniski lugemine pikaks, iga natukese aja takka sattus kätte mõni teine huvitavam raamat ja Ootamatu võimalus sai taas kõrvale pandud. Ja niiviisi 90% raamatust.

Viimane 10% aga – seda lugesin ma hinge kinni hoides ja nutt kurgus. See raamat ei lõppenud üldsegi mitte sellise büandiga mida raamatu algus nagu lubaks. Kuid kui jätta ära alguse 90%, siis ei saa lõpu 10% traagikast aru.

Ja kui keegi läheb sellest raamatust Harryt otsima, siis on parem üldse mitte raamatuga alustada. Kui aga soovite lugeda Inglise väikelinna elust, siis on see selleks hea raamat.