Hinne: B
Edmundit, kokutavat keskealist raamatukoguhoidjat
jälitavad endiselt koblinitest kütid ja tema vana ning igav elu on igaveseks
muutunud. Ta teab vastust krüptilisele mõistatusele, kuid kui see vastus peaks
sattuma valedesse kätesse, võib see tähendada inimkonna lõppu. Edmund peidab
end vaiksesse rannikuäärsesse linnakesse, mis asub võimalikult kaugel külmunud
mägedest ja Surematust Kunigast. Hetkeks arvab ta isegi, et lõpuks on ta
pääsenud. Kuid siis saab ta teada, et Molly, naine keda ta on lapsepõlvest
saati armastanud, levitab temast jutte – jutte mis võivad tähendada Ed’i ja
tema sõprade surma. Edmund on sunnitud ette võtma raske teekonna tagasi koju,
et rääkida naisega, kes murdis ta südame. Kui ta missioon peaks ebaõnnestuma,
siis kaob ka lootus.
Tegemist on siis raamatu The Riddle in Stone, järjega. Ja väga hea
järjega.
Peategelane on endiselt kokutav raamatukoguhoidja Edmund, kuid nüüd on
tal ka kaasas uus koer, Becky (metsik hundikoera/verekoera kutsikas, kes on
valmis sööma kõike, kõiki ning oma peremehe elu nimel võitlema kellega iganes)
ja ka kaaslane külmunud mägede kongidest herr Pond. Ja nii nad siis kolmekesi
reisivadki jälitajate eest põgenedes, taas trolli koopasse sattudes ja
jälitajad maha raputades. Kuid see pole siiski veel kõik.
Kuigi korraks jääb mulje, et lõpuks ometi on leitud koht, kus saab
puhata, leiavad neid seekord need, keda nad isegi ei teadnud endi kannul
olevat.
Lahkudes rannikuäärsest linnast ühinevad meie kahe kangelasega ka Fatty
Moron (heatahtlik tumm hiiglane, kes karjatab Beckyt ja kaitseb oma
reisikaaslasi) ning Abby – söekas tütarlaps, kes tahab põgeneda oma vanematekodust
ja igavast elust.
Kolm reisimeest + koer (Abby järgneb esialgu salaja) jõuavad
järgmisesse linna, kus tuleb neil silm silma vastu seista oma teiste
jälitajatega ning nendelt saadaksegi info, et Molly ja Norb pole oma lubadust
pidanud, ning lobisevad kõigile kes kuulata soovivad, oma seiklustest ja Ed’i
saladustest. Pole midagi teha, kuna kaalul on nende oma elud ja ka teiste elud,
kes on saladustega seotud, peavad Ed ja co peavad tagasi kodukülla minema.
Kuigi Ed on endiselt kokutav ja keskealine, on ta siiski ka mees ja
maag ja juht ning inimesed tema ümber tunnetavad seda. Tagasi koduküll jõudes
ei lähe kõik nii nagu loodetud ja nad ei leida eest päris seda mida lootsid,
kuid otsustades ja tegutsedes kiirelt võib sellest kõigest lõpuks veel midagi
head välja tulla.
Kuigi see teine osa pole nii puupüsti täis seiklusi kui oli esimene
osa, on ka siin omad käänud ja pöörded, mida oodatagi ei oska ning millest jääb
õhku piisavalt palju küsimusi, mis lubavad väga huvitavat kolmandat osa.
Lühikokkuvõttes on see taas kord üks väga hea lugu.
Kuid lõpuks siia ma lihtsalt pean siia selle väikese video panema, sest
iga kord kui ma loen kuskilt seda lauset „Good people, lend me your ears!“ meenub mulle kohe see film :):):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar