Hinne: D+
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18072494-homecoming
Viis aastat tagasi, lahkus nüüdseks kahekümne kolme
aastane libapanter Sera Czedar kodust ning oma äsja paaritatud kaaslase
juurest, jättes isase häbiväärsesse olukorda nende äpardunud
paaritustseremoonial. Ta rajas endale uue elu Varselles, Lindpriide linnas,
kuhu suundusid oma klannidest väljaheidetud libaloomad otsides Seitsmes
Kuningriigis ulualust.
Viis aastat tagasi, libapanter Levian Grayson jäeti
üksi paaritumisvoodisse tema pruudi Sera poolt. Aastatepikkuseid otsinguid
saabub ta lõpuks Varsellese, olles kaljukindel et ta saab Sera enda omaks
lõpuks ometi ja lõplikult seekord, isegi kui see peaks tähendama seda, et ta pead
Sera üle oma viskama ja välja kandma.
Sera on alati teadnud, et üks moment tuleb tal koju
tagasi minna. Ainus asi mis ta hinge kõige rohkem kriibib, on teadmine et ta
teeb Levianile haiget, ja seda niipea kui ta on talle rääkinud ära põhjuse,
miks ta põgenes. Kas ta on valmis seda sammu astuma? Ja kõige suurem küsimus on
see, kas Levian teda pärast tõe ilmsiks tulekut veel tahab?
Paranormal, Romance, Drama, Steampunk
Tegu on ühe novellikesega uuele sarjale sissejuhatuseks.
Tegu on siis Stampunk libaloomade looga.
Tegevus toimub 75(või siis 72, pole kindel vahest on kirjas nii vahest
naa) peale II Maailma Sõda, kui inimesed maal surid tänu mingile teadlaste
kokkupandud viirustekokteilile ja kõik libaloomad + mõningad immuunsed inimesed
põgenesid kuhugi teisele planeedile (jäi segaseks kuhu ja kuidas, kuid see pole
ka tähtis).
Ühesõnaga, Levian on otsinud Serat viis aastat (pidage meeles: viis
aastat) ja nüüd lõpuks leidnud. Sera isa saadab Leviani koos ta vennaga,
Teguega, ja inimese Urieliga Serat tagasi tooma. Kunagi lapsepõlves on nad kõik
neljakesi koos mänginud ja üles kasvanud. Sera oli tol ajal (siis viis aastat
tagasi) Teguesse armunud ja lootnud, et Tegue ta paaritumistseremoonial enda
omaks tunnistab, kuid kui Tegue seda ei tenud, tõusis Levian püsti ja nõudis
ise Sera kui oma hingesugulase endale. Ning siis Sera kadus.
Möödunud on viis aastat.
Laevareis Kórsikalt Varsellese võtab aega kaheksa tundi.
Sera on end Varselles korralikult sisse seadnud. Tal on raamatupood,
mille kaasomanikuks on libahunt, kes hea meelega oleks rohkemgi kui kaasomanik
raamatupoes. Sera on ka kõva käsi ringivõitlustes.
Sera on hakanud koguma raamatuid/kaustasid, millede koondnimetus on
Cloaked Devices, mida ta tahab oma isale andestus kingina saata, et vabandada
viis aastat tagasi minema jooksmise pärast. Just tänu sellele raamatule ongi ta
leitud, kuna teda märgati oksjonil raamatut ostmas. Tal on jäänud osta veel
vaid viimane neljas osa ja et ostuks raha saada, tuleb tal veel üks võitlus
maha pidada.
Kuid tänane päev on eriline, poodi astub ta esimene armastus, Tegue. Sera
tümitab Teguet korralikult, kuid enne kui ta poest põgeneda jõuab, jõuab sinna
ka ta hingesugulane ning kaaslane Levian.
Nad pole teineteist näinud viis aastat. Kired löövad taas lõkkele, nagu
poleks seda viit aastat vahepeal olnudki. Kuid enne kui midagi veel sündida
saaks peab Sera neile seletama, miks ta põgenes. Kuid möödunud on ju viis
aastat. Ja õhtune võitlus on varasemaks toodud ja rääkida pole enam aega.
Võitlusringis pühib Sera oma vastasega kiiresti ja kergesti põranda
puhtaks, kuid raamat lipsab kahjuks ta sõrmede vahelt, kui raamatut
transportinud sõidukit röövitakse.
Polegi jäänud muud kui viia mehed tema viimase viie aasta elupaika, et
ta saaks eesolevaks kojusõiduks pakkida. Ja ühtlasi ka paljastada põhjus miks
ta viis aastat tagasi lahkus. Ja sõit tagasi Kórsikale võtab ju kaheksa tundi
aega.
Seega meenutagem esmalt, kuidas viis aastat tagasi kõik oli, kui Sera oli kaheksateistkümne
aastane õhetav tütarlaps, lootmas et ta armastatu teda paaritumistseremoonial
valib, ning kuidas ta ahastusega avastab, et vaatamata tema inimsüdame
armastusele ja üha muutuvale kehale on tegelikult ta kogu oma elu armastanut
Tegue asemel hoopis Leviani, kuid kuna ta on end andud Teguele, siis ei saaks
ta ju Leviani kaaslaseks, kuid siis Tegue käitub kui iga normaalne
kaheksateistaastane ja ei taha end veel eluks ajaks kellegagi siduda ja Levian
kargab püsti ning valib Sera endale, kuid ….
Ja seega viis aastat hiljem (kas te ikka mäletate, kui mitu aastat?) on
kõik natuke segaduses, kuid Sera ja Levian on endiselt üksteise hingesugulased
ja armastavad teineteist.
Ja nüüd VIIMAST korda, kõik koos, mitu aastat tagasi Sera kodust
lahkus? Saladuskatte all ütlen teile ette, viis aastat tagasi.
Oh jummel – õnn oli, et see oli vaid lühinovell. Lugeda iga paari lõigu
järel, et möödunud on viis aastat ja sõit kestab kaheksa tundi … ma olin
hullumas. Kui ka põhi sari peaks olema samasugune, siis ma pigem ei hakkagi
seda lugema.
Iseenesest oleks ta ju päris hea ajalooline Steampunk armastusromaan,
mis küll millegi pärast pole alla 17 soovitatud (tõsiselt, isegi mõnes YA
raamatus on rohkem suudlusi ja seksi kui selles raamatus), kui natuke kõpitseda
siit ja sealt (näiteks võtaks paarkümmend korda vähemaks seda meeldetuletust,
et möödunud on viis aastat) saaks ju päris hea loo.
Ah ja, lisaks neile libaloomadele on ka need ellujäänud vähesed
inimesed erilised, nimelt on nad õhu/tule/vee/maa taltsutajad. See inimene Uri,
kes koos vennakestega elab oli raamatu alguses tule taltsutaja, kuid siis järsku
sai temast eriline inimene, kes sai nii vett kui õhku taltsutada (taas kord üks
otsustamatuse koht kirjaniku poolt).
Lisaks kõigele tuli mul seda lugedes elavalt silmade ette üks laste
multikas – 80 päevaga ümber maailma, kus tegelased on igasugused loomad, sest
ma ei suutnud kuidagi selle raamatu tegelasi vaimusilmas näha kui inimesi, nad olid minu
jaoks kõik oma libalooma kujul inimeste (Steampunki) riietes.
Kuid ikkagi, ainus libapanter kes mulle meeldib on Nataniel (Anita Blake sarjast)!
Vot siis selline lugu. Mu retsensioon on vaid tiba lühem kui lugu ise :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar