Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 15. oktoober 2014

Before I Go To Sleep (Ei. Tohi. Magama. Jääda)



Raamat: Before I Go To Sleep (Ei. Tohi. Magama. Jääda) by S.J. Watson (2005)
Hinne: B
Christine ärkab igal hommikul tundmatus voodis koos tundmatu mehega. Ta vaatab peeglisse ning talle vaatab vastu tundmatu keskealise naise nägu. Igal hommikul peab see mees, kes temaga koos ärkab talle seletama, et ta on Ben, tema abikaasa, et ta on neljakümne seitsme aastane, ning kahe aastakümne tagune kohutav õnnetus röövis talt võime uusi mälestusi salvestada.

Kuid telefonikõne dr. Nashislt, neuroloogilt kes väidetavalt töötab koos Christinega ilma ta abikaasa teadmata, juhatab ta päeviku juurde, mis on peidetud kapi sügavustesse. Paar viimast nädalat on Christine kirja pannud oma igapäevased tegevused – pisarates hommikud Beniga, kohtumised dr. Nashiga, mälupildid ta eelmisest elust, ta elu kõige tähtsamate hetkede meenutamine ta abikaasa poolt, kellest ta täielikult sõltub. Mida rohkem ta kirjutab, seda rohkem hakkab Christine küsimusi küsima. Milline oli ta elu enne õnnetust? Miks neil Beniga kunagi lapsi polnud? Mis juhtus Christine parima sõbrannaga? Ning mis täpselt oli see kohutav õnnetus, mille tagajärjel ta sellist mälukaotust kannatab?

Igal hommikul peab Christine alustama taas oma mineviku ülesehitamist. Ning mida lähemale ta jõuab tõele, seda uskumatuna see tundub.
Drama, Thriller, Mystery

Järgmine peagi kinodesse jõudev raamat (Rahvaraamat, Apollo).

Aastaid tagasi, kui kõik seda raamatut lugesid ja kiitsid, siis ma ei tahtnud seda lugeda, kuna sisukokkuvõte meenutas liialt filmi Memento ja see ei tundunud väga huvitavana. Kuid nüüd kui filmini on jäänud veel paar nädalat, võtsin ma ta siiski kätte. Kas ma kardan filmi vaatama minna – ja loomulikult, ning seda mitte ainult selle pärast, et lugu on õõvastav vaid selle pärast et ma kardan juba ette mis nad selle looga teinud võivad olla.

See on üks selline raamat mida hakkad lugema ja sa tead, et sul on peagi vaja midagi muud teha (magama minna, tööle minna, sööki teha … mida iganes) ja sa ütled endale ’Veel üks peatükk ja siis …’ ja siis on kell neli öösel ja raamat on läbi ja su emotsioonid on üle ilma laiali – sa tahaks nutta, midagi lõhkuda, püsti karata ja hakata tegema kõike seda mida sa oma elus veel teha pole jõudnud, öelda oma lähedastele, et sa neid armastad, leidma oma elu armastus … ja seda kõike enne kui sa taas kord magama lähed, sest sa ei tea mida toob homne KUI sul on homme.

Ning kogu lugemise aja püüab su aju välja nuputada uusi teooriaid kes on kes, kes mängib millist mängu, kuidas saab see olla nii ja mitte naa, kas see võiks olla äkki nii, mis on tegelik ja mis on võlts … ning lõpus … on ikkagi kõik veel võimalik.

See suurepärane raamat jättis mind totaalsesse masendusse, kuid mitte raamatupohmakasse ning samuti ei tekkinud mul ka hirmu mitte magama jääda nagu seda tekkis pärast Stephen Kingi Insomnia lugemist :)!
Ma hakkasin praegu mõtlema, et raamatu Eestikeelne pealkiri - Ei. Tohi. Magama. Jääda. - tekitab raamatu sisule täiesti valed ootused, selle pärast ta meenutaski mulle Mementot.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar