Hinne: C
London, 19 sajandi 30 aastad ja tuntud pubi The Sleeping Dove
ümbritsevad skandaalsed kuulujutud. Seal asetseb peidetud bordell, räägib
rahvas, mis pakub teenust vaid kõrgeimale seltskonnale, kes tahavad oma seisuse
ohjeid vabaks lasta. Josephine Grant teab, et need kuulujutud vastavad tõele –
ta mängib Dove’s klavetit, ning teda tuntakse seal vaid kui „Nilbe Vanatüdruk“.
Tema päritolust keerleb nii mõnigi lugu: mõni külastaja väidab, et ta on orvust
geenius, teised jälle teadvat, et ta on kuninga enda armuke.
Kõrgseltskonna daamid kutsuvad Lennoxi krahvi „Kättesaamatuks“, mitte
et ta oma hüüdnimest end väga häirida laseks. Elias Addison sai Lennoxi
krahvkonna valdajaks pärast oma isa surma ning seni pole see olnud muud, kui
koorem. Ta veedab päevi oma kohustusi täites ja õhtuid lõpututel ballidel
jälitatud pärandust jahtivatest neiukestest. Ta on morn, tõsine ning pinges. Kui
ta sõber viib ta kõige paremata kavatsustega Sleeping Dovesse, on sellel palju
tõsisemad tagajärjed kui esialgu arvata oleks võinud.
Kui Lennoxi krahv leiab end Nilbe Vanatüdruku klaveri juurest, hakkavad
nad koos mängima vägagi ohtliku meloodiat. Kuigi Elias ei suuda Josie
võrgutamisest loobuda, peab Josie siiski kaitsma nii oma minevikku kui ka
ebakindlat tulevikku, ning tal pole aega ühe kergemeelse dändi jaoks kellel on
pehmed käed. Kui Krahv tõe teada saab, kas võib ta soovida, et poleks kunagi
seda meloodiat ülessegi võtnud?
Romance, History
Lugu on siis värskes Lennoxi Krahvist ning
Vanatüdrukust/klaverimängijast/raamatupoe omanikust/kirjanikust Josephina
Grantist.
Alati väga korrektne ning ontlik Lennoxi Krahv/Elias Addison tutvub
vägagi intrigeeriva klaverimängijaga bordellis ning järgmisel päeval veelgi
rohkem intrigeeriva raamatupoe omaniku ning skandaalse kirjutise autoriga,
Josephinega. Kuid Josephine pole vaid klaverimängija ning poeomanik, tal on
saladusi mida ta ei saa lasta kellelgi avastada.
Elias ei lepi sellega et Josephine teda endale lähedale ei lase, seega
ta lihtsalt peab teada saama, miks naine teda endast eemale tõukab, kuigi on
selgelt näha, et nad üksteisele meeldivad, põhjus ei saa olla lihtsalt selles,
et tema on Krahv ning Josephine on poeomanik, kellel on saladusi.
Tasapisi tuleb tõde ilmsiks, nagu saladustega ikka kipub juhtuma, ning
lõpuks on kõik koos ja õnnelikud.
See oli üks tore lookene.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar