Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 13. aprill 2015

The Unleashing



Raamat: The Unleashing (Call of Crows #1) by Shelly Laurenston (2015)
Hinne: D
Kera Watson poleks kunagi arvanud, et peab surmaga silmitsi seisma Los Angelese kohviku taga hoovis. Mitte pärast seda, kui ta on suutnud ellu jääda kaks missiooni Lähis Idasse. Kui poleks olnud ta kena viikingist klienti, kes jäi hiljaks talle appi tulemisel, poleks keegi näinudki tema surma.

Ludvig „Vig“ Rundstrom on loendamatud aastad olnud Odini teenistuses, kuid ta pole kunagi kedagi näinud sedasi võitlemas kui Kera. Vig teab vaid ühte viisi, kuidas ta saab päästa Kera elu – kuid see ei pruugi Kerale meeldida. Kui Kera end Vareste kampa kirja paneb saab ta täiesti uued võitluskaaslased: kädistavad, kuulujutte rääkivad, ärplevad, pidutsevad naised. Tiibadega. Kaugeltki mitte mereväelased.

Kuid Vig ei saa kellegi nii erilise kui Kera suhtes alla anda. Kuna LA poole on suundumas torm tõsiselt-jama maagiat, siis sõltub nende ellujäämine nende ühisest jõust: Kera distsipliinist, Vigi lojaalsusest … ja Vareste lihtsast armastusest võitluse vastu. Deem, nad on jamas.
Action, Romance, Paranormal

Kui ma hakkasin lugema seda raamatut, siis tegelikult oma teada hakkasin ma lugema ühte teist raamatut, nimed olid lihtsalt sarnased ja sedasi tekkis ka segadus, kuid sellele vaatamata (sest tavaliselt ma ju ei loe sisukirjeldusi ette, et mitte ootusi tekitada) oli mul ikka selline tunne, nagu oleks mind loo kõige sügavamas otsas sisse visatud ja nüüd tuli mul endal otsustada, et kas peale esimest 30+ lehekülge suutsin ma aru saada millest kurat see lugu räägib või jäängi pimedusse uitama, ning pärast paari lehekülge lõpetan täielikult lugemise. Noh õnneks hakkas lugu siiski lõpuks ka arusaadavamaks muutuma.
 
Lugu on siis Kerast, endisest sõdurist, kes surnuks pussitatakse ning siis annab talle norra jumalanna Skuld teise võimaluse elule, kui ta asub Skuldi armee Vareste liikmeks (kõlab väga nagu Dark Hunters sari, kas pole nii?). noh igatahes, Kera nõustub Vareseks hakkama, kui ta saab oma koera kaasa võtta.

Järgmise asjana ärkab ta üles, alasti voodis kuskil suures härrastemajas ja taas kord on ta elu ohus, kuid seekord siis mingite imelike haamreid vibutava kamba poolt. Kuid Kera on ju merejalaväelane ja ta on harjunud oma elu kaitsma mis iganes situatsioonis. Kui võitlus on läbi kohtub ta oma õdede Varestega, kuid nemad pole üldse sellised kui Kera, sest Kera pole ilus ning sihvakas ja tore, kuid kõigile õdedele meeldib ta koer Brody.

Lisaks Varestele on olemas ka Kaarnad – mees võitlejad. Ning tänu ühele neist Kaarnatest Kera üldse elus ongi, kuna Vig on see, kes palus Skuldi anda Kerale teine võimalus, kuna Vig pole valmis ilma jääma sellest tüdrukust, kes talle meeldib ja kelle välja kutsumiseks pole ta veel julgust jõudnud koguda.

Lisaks Varestele ja Kaarnatele on siin ka igasugused muud norra ja rootsi müütide tegelaste käsilased, kes kõik elavad tavasurelike seas, kuid Odin kaitseb neid kõiki tavainimeste silmade eest, seega võivad nad vabalt ringi lennata ning inimesed ei tea sellest mitte midagi.

No igatahes. Pärast seda kui Kera on enamvähem üle saanud oma šokist, et ta on nüüd Vares, et tal on superjõud ja tal on tiivad, ning et kellegile ei meeldi tema organiseerimise soov … selgub, et jumalatel on kaduma läinud mõningad väga tähtsad esemed, ning Varesed peavad need tagasi toom neilt inimestelt, kes neid enda kasuks ära kasutavad, vahet pole mis hinnaga. Kuid Kera on siiski endine sõdur ja talle ei sobi lihtsalt niisama tapmine, tal on vaja põhjust, seega eelistab ta asju tagasi saada ilma kedagi tapmata, kui selleks just tõsist vajadust pole, ning isegi kui on vajadus, siis ta kõhkleb hetkeks ja seega keerab tõsise jama kokku.

Kuid Vig ei taha Kera suhtes nii kergelt alla anda, seega õpetab ta Kera lendama, võitlema ja isegi tapma. Nad saavad iga päevaga üha lähedasemateks ning Kera veedab rohkem aega koos Vigi ja tema Kaarnatest vendadega kui oma õdede Varestega. Kuid Varesed peavad kokku hoidma, seega leiavad nad lõpuks ühise keele ja kui siis tõsine oht lõpuks uksele koputab ühendavad jõud ka seni vastasseisus olnud Varesed ka Kaarnad.

Mis mind selle raamatu juures tõsiselt häiris oli see kuidas vareste vahel oli otsekohene ning pidev viha/raev. Samamoodi häiris mind ka see kuidas varesed suhtusid tavasurelikesse. See lugu ei muutunud looga kaugemale jõudes meeldivamaks. See lugu hakkas kaugemale jõudes üha enam närvidele käima. Ma ei ütle, et see oli halb raamat, see lihtsalt polnud minu raamat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar