Hinne: D
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22475781-the-unleashing
Kera Watson poleks kunagi arvanud, et peab surmaga silmitsi seisma Los
Angelese kohviku taga hoovis. Mitte pärast seda, kui ta on suutnud ellu jääda
kaks missiooni Lähis Idasse. Kui poleks olnud ta kena viikingist klienti, kes
jäi hiljaks talle appi tulemisel, poleks keegi näinudki tema surma.
Ludvig „Vig“ Rundstrom on loendamatud aastad olnud Odini teenistuses,
kuid ta pole kunagi kedagi näinud sedasi võitlemas kui Kera. Vig teab vaid ühte
viisi, kuidas ta saab päästa Kera elu – kuid see ei pruugi Kerale meeldida. Kui
Kera end Vareste kampa kirja paneb saab ta täiesti uued võitluskaaslased:
kädistavad, kuulujutte rääkivad, ärplevad, pidutsevad naised. Tiibadega. Kaugeltki
mitte mereväelased.
Kuid Vig ei saa kellegi nii erilise kui Kera suhtes alla anda. Kuna LA
poole on suundumas torm tõsiselt-jama maagiat, siis sõltub nende ellujäämine
nende ühisest jõust: Kera distsipliinist, Vigi lojaalsusest … ja Vareste
lihtsast armastusest võitluse vastu. Deem, nad on jamas.
Action, Romance, Paranormal
Kui ma hakkasin lugema seda raamatut, siis tegelikult oma teada
hakkasin ma lugema ühte teist raamatut, nimed olid lihtsalt sarnased ja sedasi
tekkis ka segadus, kuid sellele vaatamata (sest tavaliselt ma ju ei loe
sisukirjeldusi ette, et mitte ootusi tekitada) oli mul ikka selline tunne, nagu
oleks mind loo kõige sügavamas otsas sisse visatud ja nüüd tuli mul endal
otsustada, et kas peale esimest 30+ lehekülge suutsin ma aru saada millest
kurat see lugu räägib või jäängi pimedusse uitama, ning pärast paari lehekülge lõpetan
täielikult lugemise. Noh õnneks hakkas lugu siiski lõpuks ka arusaadavamaks
muutuma.
Lugu on siis Kerast, endisest sõdurist, kes surnuks pussitatakse ning
siis annab talle norra jumalanna Skuld teise võimaluse elule, kui ta asub
Skuldi armee Vareste liikmeks (kõlab väga nagu Dark Hunters sari, kas pole
nii?). noh igatahes, Kera nõustub Vareseks hakkama, kui ta saab oma koera kaasa
võtta.
Järgmise asjana ärkab ta üles, alasti voodis kuskil suures härrastemajas
ja taas kord on ta elu ohus, kuid seekord siis mingite imelike haamreid
vibutava kamba poolt. Kuid Kera on ju merejalaväelane ja ta on harjunud oma elu
kaitsma mis iganes situatsioonis. Kui võitlus on läbi kohtub ta oma õdede
Varestega, kuid nemad pole üldse sellised kui Kera, sest Kera pole ilus ning
sihvakas ja tore, kuid kõigile õdedele meeldib ta koer Brody.
Lisaks Varestele on olemas ka Kaarnad – mees võitlejad. Ning tänu ühele
neist Kaarnatest Kera üldse elus ongi, kuna Vig on see, kes palus Skuldi anda
Kerale teine võimalus, kuna Vig pole valmis ilma jääma sellest tüdrukust, kes
talle meeldib ja kelle välja kutsumiseks pole ta veel julgust jõudnud koguda.
Lisaks Varestele ja Kaarnatele on siin ka igasugused muud norra ja
rootsi müütide tegelaste käsilased, kes kõik elavad tavasurelike seas, kuid
Odin kaitseb neid kõiki tavainimeste silmade eest, seega võivad nad vabalt
ringi lennata ning inimesed ei tea sellest mitte midagi.
No igatahes. Pärast seda kui Kera on enamvähem üle saanud oma šokist,
et ta on nüüd Vares, et tal on superjõud ja tal on tiivad, ning et kellegile ei
meeldi tema organiseerimise soov … selgub, et jumalatel on kaduma läinud
mõningad väga tähtsad esemed, ning Varesed peavad need tagasi toom neilt
inimestelt, kes neid enda kasuks ära kasutavad, vahet pole mis hinnaga. Kuid Kera
on siiski endine sõdur ja talle ei sobi lihtsalt niisama tapmine, tal on vaja
põhjust, seega eelistab ta asju tagasi saada ilma kedagi tapmata, kui selleks
just tõsist vajadust pole, ning isegi kui on vajadus, siis ta kõhkleb hetkeks
ja seega keerab tõsise jama kokku.
Kuid Vig ei taha Kera suhtes nii kergelt alla anda, seega õpetab ta
Kera lendama, võitlema ja isegi tapma. Nad saavad iga päevaga üha
lähedasemateks ning Kera veedab rohkem aega koos Vigi ja tema Kaarnatest
vendadega kui oma õdede Varestega. Kuid Varesed peavad kokku hoidma, seega
leiavad nad lõpuks ühise keele ja kui siis tõsine oht lõpuks uksele koputab
ühendavad jõud ka seni vastasseisus olnud Varesed ka Kaarnad.
Mis mind selle raamatu juures tõsiselt häiris oli see kuidas vareste
vahel oli otsekohene ning pidev viha/raev. Samamoodi häiris mind ka see kuidas
varesed suhtusid tavasurelikesse. See lugu ei muutunud looga kaugemale jõudes
meeldivamaks. See lugu hakkas kaugemale jõudes üha enam närvidele käima. Ma ei
ütle, et see oli halb raamat, see lihtsalt polnud minu raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar