Raamat: Between Two Thorns (The Split Worlds
#1) by Emma Newman(2013)
Hinne:
C
Miski on Aquae Sulis, Bathi
peegellinnas valesti.
Uus hooaeg on algamas ning tseremooniate
meister on kadunud. Max, Eraldatud maailmade leppe vahekohtunik on saanud
ülesandeks meister üles leida, ning teda ei saa abistada keegi muu kui ta paigast
ära hing ja hull võlur.
Röövimisel on pealtnägija, kuid tema
mälestused on seotud maagiliste ahelatega ning need saab murda vaid nende
vaenlane. Mässumeelne naine, kes püüab põgeneda oma perekonna kütkeist, võib
osutuda selleks ainumaks liitlaseks keda Max vajab.
Kuid kas naist võib usaldada? Ning miks
on ta valmis loobuma oma noorusest ning privilegeeritud elust, milleks ta
sündinud on?
Paranormal, Adventure, Mystery
Selle raamatu lugemine oli üks imelik kogemus. Kogu raamatu lugemise
aja oli mul tunne nagu ma loeksin millegi suurema sissejuhatust ja et kohe kohe
hakkab tegelik lugu. Oli pikk peategelaste tutvustus, nende maailmade
tutvustus, teistes maailmades elavate tegelaste vaheliste riidude tutvustus. Pärast
kõike seda tutvustust ja väikse müsteeriumi lahendust võiks nagu siis alata
tegelik lugu, kuid siis saab raamat läbi.
Kuid mingem siis selle „sissejuhatuse“ juurde. Loo peategelasteks on
Sam, Max, Cat ja William. Max on see rahukohtunik, kes näeb pealt midagi mida
ta ei oleks pidanu nägema kohas kus ta ei oleks tohtinud olla, ning tänu
sellele saab ta pea surmavalt haavata, kuid teda päästab see, et ta hing jääb
kinni kivist veesülitisse. Pärast seda kui ta põgeneb haiglast, antakse talle
ülesandeks otsida üles see tähtis Eraldatud maailmade ametiisik, ning samas
tahab ta ka teada saada põhjust miks teised tema piirkonna rahukohtunikud on
surnud ja mis on tema nähtud ebanormaalsuste põhjuseks.
Cat on siis see tüdruk Teisest maailmast, kes on viimased kolm aastat
elanud Muganduste juures (meie maailmas siis), ta on käinud ülikoolis, armunud
ning töötanud võluri juures raamatupidajana, kuni Härra Moon ta leiab ning ta
tagasi Teise maailma sunnib, kus Cat koheselt kihlatakse tähtsa perekonna teise
pojaga. Kuid Cat teeks mida iganes, et tagasi Mugunduste maailma saada.
Cati tulevane abikaasa, William, on just lõpetanud oma Suure Ringreisi
Mugunduses ja teistes Teise maailma kuningriikides ning ta pole üldsegi õnnelik
selle üle, et ta on kihlatud Catiga, teise tähtsa perekonna mitte niiväga ilusa
tütrega, kuid paberitele on allkirjad antud ning tal ei jää üle muud, kui oma
kohust täita. Kuid Cat üllatab teda, sest Cat pole üldse selline tüdruk kui
teised Teise maailma tüdrukud.
Ning nende imelike Teise maailma inimeste seas on üks tavaline ITmees,
kes oli ühel õhtul valel ajal vales kohas ja nägi midagi mida ta poleks pidanud
nägema, ning nüüd ei mäleta mida ta nägi või kus ta üldse oli.
Pärast seda kui Sam saab oma mälu tagasi, kui Max saab esimest korda
korralikult uurida, mis juhtus teiste hingedega, pärast seda kui William on
silma visanud valele tüdrukule ja Cat on aidanud leida oma onu, ootab lugeja,
et nüüd jõuab siis lugu pulmadeni ning seletatakse täpsemalt seda haldjate
õukonna mahhinatsioone … kuid …
Võib ju öelda, et see on hea, et raamat jääb nii huvitava koha peal
pooleli ja nüüd haarad kohe õhinaga järgmise raamatu järgi … kuid mis siis kui
ka järgmine raamat on vaid sissejuhatus ja kogu lugu on tegelikult kolmandas
raamatus?
No igatahes, minu jaoks, oli see üks imelik, veniv ja mingil määral
tühi lugu. See polnud halb lugu, kuid üks imelik lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar