Broken Glass

Raamat: Broken Glass (The Mirror Sisters #2) by V.C. Andrews (2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29430820-broken-glass  

Nende ema tähelepaneliku silma all on identsed kaksikud Haylee ja Kaylee Fitzgerald elanud kogu oma elu ideaalses sünkroonis. Nad pole kunagi üksi, kunagi lahus, kõik neis peab olema täpselt ühtemoodi: riided, sõbrad, karistused. Ühel õhtul, kino pimeduses, teatab Haylee, et ta läheb kohtama kellegiga, kellega ta kohtus internetis. Kuid järsku on tal halb olla ning kuna ta ei taha seda vanemat meest alt vedada, veenab ta oma õde, Kayleed, tema asemel kohtama minema.

Mees ei teeks ju nende vahel vahet, seega ei saaks ta ka kunagi teada, et ta kohtingukaaslane jäi tulemata. Kaylee nõustub vastumeelselt, kuid kui film lõppeb ja ta pole endiselt tagasi tulnud, tunnistab Haylee emale kõik üles. Algab inimjaht, ning Haylee teab et tema õe leidmiseks tuleb teha mida iganes. Kuid siiski, esimest korda tema elus, on ta oma õest vaba, mis polegi tegelikult nii halb … või kuidas?

YA, Horror

Eelmine raamat lõppes sellega, et Kaylee oli kadunud ja Haylee etendas ideaalset murest murtud õde, nende ema oli hüsteerias ja isa tuli taas koju, et pere aidata.

Selles raamatus on vaheldumisi Haylee ja Kaylee lugu. Kaylee on Anthony juures, kes on internetis suhelnud Hayleega, ning teeb nüüd kõik täpselt nii nagu Haylee on talle rääkinud (Kaylee nime all) et ta tahaks, et ta elu võiks olla. Ja Haylee on kodus, nutab täpselt õigel ajal, vihastab täpselt õigel hetkel, käitub täpselt nii nagu üks murest murtud õde peaks käituma, kuid igal vabal hetkel, kui kedagi pole nägemas, naudib ta oma üksinda olemist.

Kuigi Kaylee püüab endas leida osakest Hayleest, et ta suudaks kogu selle õudusega silmitsi seista, et ta suudaks Anthonyt veenda, et ta pole see kellega mees suhtles, et ta peaks ta vabaks laskma, kuid ta siiski pole nii julm ja südametu kui ta õde. Kuigi ta kohe üldse ei tahaks, läheb ta siiski paljude asjadega kaasa, mida Anthony tal teha käseb, kuid nutika venitamisega suudab ta siiski hoiduda kõige hullemast. Ta püüab korduvalt põgeneda ja Anthony karistab teda selle eest mõlemil korral päris julmalt, kuid õnneks jõuab abi siiski õigel hetkel kohale.

Aga kuidas siis Haylee, see kriminaalne geenius, siiski lõpuks vahele jäi … nagu ikka, uhkus ajab upakile ja muudab hooletuks ja ka kõige paremad näitlejad ei suuda lõpuni jääda rolli, mis on täielik vastand nende tõelisele minale.

See lugu oli nagu Batesi motelli kaasaegsem noorte täiskasvanute versioon. Hayleesse on kokku kogutud kõik teismeliste halvad küljed ja Kaylee on ideaalne hea kasvatusega teismeline, kes on sattunud raskesse seisu ja ta suudab sellest võitjana välja tulla (kuigi natuke rikutuna) ning Anthony on klassikaline psühhopaat, keda kasutatakse paharina igas Kurjuse kannul telesarja osas.

Kuigi need kaks lugu peaks olema sama autori poolt kirjutatud, on nad kirjutatud nii erinevas stiilis, et jääb pigem mulje, et autoriteks on erinevad inimesed ja ka kolmanda osa esimene peatükk erines neist kahest esimesest loost, seega võiks arvata, nagu oleks sarja igal raamatul erinev autor.

Kuid raamatud on head, vaatamata sellele, et teema on sedavõrd õõvastav.