The Mirror Sisters

Raamat:  The Mirror Sisters (The Mirror Sisters #1) by V.C. Andrews (2016)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29430815-the-mirror-sisters

Nad on identsed kaksikud ja selle pärast nõuab ka nende ema, et nad oleks kõiges identsed: nende riided, mänguasjad, sõbrad … täpselt ühepalju tähti nende nimedes, Haylee Blossom Fizgerald ja Kaylee Blossom Fizgerald. Kui ühte kallistatakse peab ka teist kallistama. Kui ühte karistatakse, peab ka teist karistama.

Neid õpetatakse kodus juba varasest noorusest peale ning kui tüdrukud lõpuks päris kooli saavad, ei leia nad palju asju, millega nad saavad oma erinevusi esile tuua. Kuid kui Haylee vallutab tormijooksuga kohtingutemaailma, tõmmatakse mõlemad tüdrukud maailma, milleks nende ema neid ette pole valmistanud, ning üks kaksikutest võtab iseseisvuse saavutamise oma peamiseks sihtmärgiks. See ainus erinevus tüdrukute vahel võib olla see, mis võib osutuda tähtsaks elu … ja millegi hullema kui surma vahel.

YA, Horror

Esiteks, kuigi raamatu autoriks on märgitud V.C. Andrews, on see raamat siiski kirjutatud juba tema variautori Andrew Neidermani poolt. Võib-olla on esimese raamatu mõte kirja pandud tõesti V.C. Andrewsi poolt, sest esimene raamat on täpselt selline, et aegajalt ei saa päris hästi aru, kas tegevus toimub käesoleval sajandil või eelmise sajandi teises pooles, kuid see on siiski kirjutatud juba pärast tema surma, seega võib see ka puhtalt Neidermani looming olla.

Kui lugu ise. See on lugu kaksikutest õdedest, kes on nii sarnased (või siis nende ema usub, et nad on nii sarnased) et nende ema väidab, et nad tulid ka siia ilma üheskoos, käsikäes ja hakkasid koos nutma ja nad sõid korraga ühe palju ja magasid samal ajal ja ärkasid üheskoos ja hakkasid kõndima, rääkima, jooksma … kõike alati üheskoos. Seda, et vahel hoidis ema mõnda neist tagasi või aitas teist järgi, et kõik oleks üheaegne, sellest ema ei räägi. Ta ostis kõik neile alati ühtemoodi mõlemile, kui ta ei leidnud kahte täpselt ühesugust, siis ta kas ei ostnudki, või parendas ostu sedasi, et nad olid ühesugused. Kui keegi julges kinkida neile erinevaid asju, siis need asjad läksid „kaduma“ või „unustati“. Kuigi tüdrukute isa püüab aegajalt ema mõjutada, et tüdrukutel peaks olema võimalus valida, kas nad ikka tahavad kõike ühtemoodi teha, kuid tema arvamused maeti ema poolt otsekohe pikkade ja teaduslike seletuste alla, et tema ei tea kaksikute kasvatamisest midagi ja nende tüdrukud on erilised ideaalsed kaksikud ja kui neil oleks midagi erinevat siis oleks see neile psühholoogiliselt väljakannatamatu.

Raamatu jutustaja on Kaylee, „vaiksem“ õde, kes tahab alati emale headmeelt teha, seega surub ta aegajalt oma soovid maha ja püüab oma õde järgi aidata kui vaja või ka vajadusel valetab tema eest. Tema õde „tõeliselt saatanlik“ Haylee tahab teha kõike seda mis neil keelatud on ja tõmbab seega ka oma õde olukordadesse, mis panevad Kaylee lojaalsuse kaalule. Kuid nad on ju õed ja ema on alati kinnitanud, et nad peavad üksteist kaitsma.

Kui siis Hayleel hakkavad päevad enne kui Kayleel, alavääristab ta oma õde igal võimalusel. Siis kaotab ta esimesena (ainukesena) oma süütuse ja ka see annab talle põhjuse end Kayleest üleolevana tunda. Kui aga Haylee petab ära Kaylee poissõbra kandidaadi ja magab temaga teeseldes, et ta on Kaylee, on ta sammukese liiga kaugele läinud. Kuid siiski, õed ju kaitsevad üksteist.

Ja siis leiab Haylee endale internetist ühe vanema mehe, kellega nad räägivad öö läbi ja lõpuks lepivad ka kokku kohtumise, kuhu Haylee tõmbab ka Kaylee suitsukatteks kaasa. Enne veel kui Haylee saab oma interneti tuttavaga kokku, hakkab tal paha ja ta palub, et Kaylee läheks mehega kohtuma ja ütleks talle, et Haylee ei tule, kuna jäi haigeks. Kuid nad kaks näevad ju täpselt ühesugused välja ja kui mees teab ka Kaylee nime, kuid Haylee nimi ei ütle talle midagi …

Et siis, milleks meile on vaja vaenlasi, kui meil on olemas õed ja veel eriti kaksikõed. Selline klassikaline kaksikute paar, üks on inglike ja teine on saadanast. Samas, ega nende ema ka teab mis pühak polnud, sest tema kinnisidee oma ideaalsete kaksiktütardega lõhkus nende pere ja pärast lahutust pidi iga uus elukaaslase kandidaat reageerima täpselt õieti tüdrukute kasvatusmeetoditele või näidati talle kohe ust. Kui juba ema on hull ei saagi loota, et ta järglased paremad on. Aga see julmus, kuidas üks õde teisele lõksu üles seab, see ületab ikka kõik. Teismelised võivad olla julmad, kuid see õde oli suisa kuratlikult õel.

Hea lugu, kuid kohutav teema.