Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 9. oktoober 2017

Alias Grace



Raamat: Alias Grace by Margaret Atwood, tõlge Ilona Kolberg (1996, 1999) RR
Hinne: B
Grace Marks on süüdi mõistetud osalemises tema tööandja Thomas Kinneari ja majaperenaise ning Kinneari armukese Nancy Montgomery jõhkras tapmises. On neid kes usuvad, et Grace on süütu; teised arvavad, et ta on õel või hull. Grace on vanglasse mõistetud eluks ajaks kuid ta väidab endiselt, et ta ei mäleta neist mõrvadest midagi.
 
Dr. Simon Jordan, noor ja paljulubav vaimuhaiguste ekspert, palgatakse grupi reformaatorite ja spiritualistide poolt, kes püüavad Gracele amnestiat välja võidelda. Mees kuulab tema lugu püüdes tuua teda ühe lähemale neile sündmustele, mida Grace ei mäleta. Mida ta leiab püüdes taastada Grace mälu? Kas Grace on naissoost kurjategija? Verejanuline saatuslik naine? Või on ta hoopis olude ohver?
Drama, History, Mystery

Alias Grace on lugu reaalsest nais kriminaalist Grace Marksist, kes mõisteti kuueteist aastaselt vangi oma tööandja Thomas Kinneari julma tapmise kaasaaitamises, talle määratakse surmanuhtlus poomise läbi, kuid enne kui otsus täide viiakse vähendatakse seda eluaegseks vangistuseni, kuna tema advokaat suudab tõestada, et ta ei olnud teo toimumise hetkel täie mõistuse juures, eriti kuna Grace läheb ka pärast kohtuotsuse langetamist hulluks ja hüsteeriliseks. Hullumajas satub ta arsti kätte, kes usub vesiravisse, kinnisidumisse, üksikvangistusse ja nais patsientide alandamisesse igal võimalikul viisil.
 
Peagi saadetakse Grace edasi vanglasse ja seal vanglas olles hakataksegi siis tema eest kostma, et ta saaks vanglast vabaks, kuna tema eestkostjad ei usu, et ta tegelikult nendes mõrvades osaline oli, milles teda süüdistatakse. Seega kutsutaksegi kohale noor arst, kes on praktiseerinud Euroopa haiglates ja kelle unistus on oma vaimuhaigla juhiks hakata.

See on siis reaalne lugu segatud ilukirjandusega. Grace on tagasihoidlik ja vaikne vang, kes töötab päeval vanglaülema kodus koristajana, keda vangivalvurid igal võimalusel mõnitavad ja ahistavad. Dr. Jordan loodab esialgu tema mälu taastamisega kuulsust võita ja seega ka rahastajaid oma vaimuhaiglale. Grace räägib talle rahulikult ja üksikasjalikult oma elust enne Kanadasse jõudmist, kuidas ta ema laevas suri, kuidas isa teda peksis ja kuidas ta tööle läks ja oma õved isa olematu hoole alla jättis. Kuidas ta oma esimese töökohas sõbranna leidis ja kaotas, kuidas ta uued töökohad leidis, kuidas ta palk üha tõusis ning kuidas ta lõpuks Kinneari majapidamisse jõudis.

Sellel ajal kui Simon ei istu vanglaülema majas Gracet kuulates püüab ta oma üürikorteri perenaise elujärge parandada ja oma ema rahustada ning lõputuid pruutide pakkumisi kõrvale lükata ning ka teda palganud seltskonnaga suhelda. Lisaks Grace loole on suur osa selles raamatus ka mehe unistustel ja unenägudel.

Grace ei räägi Jordanile päris kõike, sest ta teab, et kui ta räägiks kõike, ei saaks ta kunagi vabaks, seega valib ta mida räägib, mis võiks arsti rohkem huvitada. Kui Grace on oma loo rääkinud ja ka end hüpnotiseerida lasknud, et päevavalgele tuleks see osa, mida ta ei mäleta, lõpetab Jordan järsult oma külastused Grace juurde. Osalt on selleks põhjuseks see, et ta ei usu seda, mida Grace hüpnoosis rääkis, kartes oma kirjapandud tunnistusega teadusringkondades lolliks teha ja teisalt on ta end kenakese supi sisse mässinud oma perenaisega.

Ühtekokku on Grace Marks vanglas pea kolmkümmend aastat, enne kui ta vanglast vabaneb. Kui päris Marks kaob pärast New Yorki jõudmist, siis siia lisatakse veel üks kiri dr. Jordanile, kus Grace räägib oma abielus ja rahulikust elust ja tuleviku lootustest.

Kuidas siis ikka oli, kas Grace oli salakaval võrgutaja, kes ajas oma neitsiliku puhtuse ja tagasihoidlikusega segi kõigi meeste pead, kellega ta kokku puutus ja need olid nõus tema heaks mida iganes tegema, ka tapma, või kasutas tema töökaaslane teda kui head põhjendust oma raevu väljalaskmiseks, tappes nii oma tööandja kui ka tema armukesest majapidajanna? Või oli Grace nais Jekyll and Hyde, kahestunud isiksus, kes ei mäleta mida ta on teinud teise isikuna? Kui Grace oli tõesti selline nagu Atwood teda kirjeldab, siis talle ilmselt oleks meeldinud lugeda seda raamatut endast ja veelgi rohkem oleks meeldinud talle vaadata seda seriaali, mida hiljuti näitama hakati.

See oli hea raamat, hea vaade 19 sajandi Kanada asumaade elule, vangla ja vaimuhaigla elule ning lapitekkide mustritele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar