Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35967942-mesiniku-t-tar
Inglismaa 1932: Grace Hamblin kasvas üles idüllilises väikelinnas. Mesiniku
tütrena ta teab oma kohta ja oma tulevikku – seda siis seni kuni ta isa sureb
ja ta üksi jätab. Üksi, kui mitte arvestada meest, keda ta kuidagi oma mõtetest
välja ei saa …
Massachusetts 1973: Grace tütar Trixie Valentine on armunud
ebasobivasse poissi. Poiss on metsik ja romantiline ning ta on bändis, millel
tundub olevat tulevikku. Kuid kui poisi pere tabab tragöödia, peab ta tagasi
Inglismaale minema, lubades ühel päeval Trixile järgi tulla, kui tüdruk vaid ta
ära ootab.
Nii ema kui tütar otsivad armastust ning õnne, olles teadmatuses
saladustest, mis neid seovad. Selleks, et nad leiaks selle mida nad igatsevad,
peavad nad päevavalgele tooma mineviku saladused ning ammu räägitud valed …
Romance,
Mesiniku tütar on klassikaline kahe põlvkonna armastuslugu, kus tütar
leiab selle mille ema kaotas.
Lugu algab 1973 aastal saarel Massachuettsi osariigis, mille nimi on
Tekanasset (kuid mis kõlab kohe väga nagu reaalne saar Nantucket :)). Siin on
siis Trixie, üheksateistaastane elusäde, esimest korda elus armunud
bändipoissi. Emal pole selle vastu midagi, isa nagu isad ikka, ei ole sellega
rahul. Trixie ja Jasper naudivad suve ja noorust ja plaanivad sügisel koos
kontsertduurile minemist … siis aga peab Jasper tagasi koju Inglismaale minema,
kui ta teada saab et ta vanem vend on surnud. Ta vannub, et saadab peagi
Trixile järgi, et nad saaksid abielluda.
Kui Grace ja Freddie kuulevad Jasperi perekonnanime, püüavad nad tütart
lohutada ja talle selgeks teha, et Jasper ei saada talle kunagi järele, et ta
ei abiellu temaga kunagi, kuid kuna nad ei räägi talle, kuidas nad seda teavad,
siis Grace ei usu neid, kuni pool aastat hiljem, saadab Jasper kirja, mis seda
kinnitab.
Teine lugu algab 1933 Inglismaa väikelinnas, kus väike Grace mängib
kirikuesisel muruplatsil mesilasega ning mõisahärra noorem poeg Rufus tuleb
temaga rääkima. Grace isa on mõisa mesinik ja nad elavad kahekesi
mesinikumajas. Grace ema suri kui ta väike oli, ning ema sõbranna on aidanud
teda kasvatada. Sõbrannal on pea Grace vanune poeg Freddie, kellega nad on nagu
õde-venda, kuigi Freddie läheb iga kord väga turri, kui Grace Rufusest juttu
teeb.
Aastad lähevad, Grace kasvab suuremaks, sõda tuleb üha lähemale, Rufus
kihlub ja kihluspeol näeb ta uuesti Gracet. Isa püüab Gracele märku anda, et mees
kes talle sobib on otse tema ees ning siis Grace näebki Freddiet esimest korda
tollel suvel mehena samal päeval, kui ta isa sureb. Grace saab isa töö enadale,
Freddie palub teda naiseks, nad abielluvad … Ruffus ei kao otseselt kuhugi, ta
saadab Gracele kaastundeavalduse ja pulmadeks õnnitluse ja Grace mõtleb ta
peale.
Ning siis tuleb sõda. Noored mehed lähevad õhinal sõtta ja saavad harva
koju puhkusele. Sõda muudab neid, muudab ka koju jäänud naisi. Grace palvetab
kahe sõjas oleva mehe eest ja kirjutab neile mõlemile kirju. Kui siis Freddie
haavata saab ja Rufus talle enam ei kirjuta on ta masenduses. Freddie tuleb
koju ning peagi lähevad nad ära Ameerikasse Tekanesseti saarele.
On aasta 1990 ja Trixie elab oma unistuste elu New Yorgis, või nii ta
arvab. Ta on moeajakirjas toimetaja, tal on oma korter, tal on armsamad, ta
teeb koostööd suurepäraste moemaailma inimestega … kuid siis saab ta teada, et
emal on vähk ja ta läheb tagasi koju. Ta pole tegelikult kogu selle aja jooksul
Jasperist üle saanud, kuigi ta kinnitab kõigile, et on oma eluga rahul. Kui ta
siis leiab vanematekodust vanad kirjad, hakkab talle ühtteist selgeks saama,
kuid selleks, et olla kindel läheb ta Inglismaale asja uurima, ilma vanematele
rääkimata. Walbridge väikelinnas, oma vanemate sünnilinnas, kuuleb ta nii
mõndagi üllatavat ning kohtub ka Jasperiga.
Lõpuks on loomulikult kõik õnnelikud, sest teisiti ju lihtsalt ei
saakski.
Nagu ma juba alguses ütlesin, oli see klassikaline lugu, kus tütar saab
elada elu, mis ta emal elamata jäi, seega kõik „üllatused“ on üsnagi kergesti
ette aimatavad, sest vihjeid nende asjade kohta on juba pikalt enne kui lugu
selleni jõuab. Kuid vaatamata sellele, et see oli selline etteaimatav lugu, oli
see hea lugu, kaasakiskuv ja emotsionaalne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar