2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 25. oktoober 2017

Sügistrummid II raamat (Drums of Autumn)



Raamat: Sügistrummid (Võõramaalane #4 II Raamat) by Diana Gabaldon Tõlk Lauri Vahtre (1996, 2017) Varrak, RR, A 
Hinne: A
Sügistrummide teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.
Drama, History, Romance

Kui Sügistrummide esimene osa on rahulik sissejuhatus Claire ja Jamie elule Fraseri mäel, siis teine osa on sellest, kuidas Jamie saab oma käte vahel hoida oma tütart, kuidas ta oma väimeespoja esialgu kaugele eemale saadab ning kuidas ta siis väga valusa hinnaga Rogeri tagasi Brianna juurde toob.

Edasist lugege oma riisikol - SPOILER ALERT!

Nagu juba kokkuvõttes öeldud, leiab Brianna kuulutuse, kus teatatakse, et teatud kuupäeval kuue aasta pärast põleb Fraseri mäe maja maha ning hukkuvad omanikud, kellest ei jäänud maha ühtegi sugulast. Loomulikult ei saa Brianna teisiti, kui ta peab minema proovima tulevikku muuta, mis sest et kõik, mida ema talle oma mineviku seiklustest rääkis tõestab ju, et seda teha ei saa, arvab ta ju ikka, et tema saab. Kuid kõik pole nii lihtne kui ta arvab. Jah, esialgu ta jõuab ilusti Lallybrochi ja ka Invernessi ning ka laevaga edasi Ameerikasse koos väikse õblukese teenijannaga, kuid Ameerikad ei ole ju veel need millega ta harjunud on.

Kui Roger aru saab, miks Brianna talle oma asjad hoiule saatis, siis vannub ta korralikult, ning kasutab ära järgmist pööripäeva, et Briannale järgneda. Tema esimene katse läheb valesti, sest ta mõtleb vale mõtte, kuid õnneks ei ole see ta lõpp ning ta teeb uue katse, mis viib ta õigesse kohta. Roger ei viida aega Lallybrochiga sest on ju ainult üks võimalus, kuhu Brianna sai minna, seega läheb ta koheselt teda sadamatest otsima ja munserdab ka ennast laevale. Kuid on üks tegelane, kellest ei jää puutumata mitte keegi sellest perest, ning see on Stephen Bonnet, kelle laevale Roger end munserdas. Kuid laeval on ka keegi Rogerile palju lähedasem, ning kui teda laeval poleks olnud, ei oleks ka teda ilmselt olemas – et siis aeg juba käibki ringiratast.

Ime läbi leiab Roger Brianna ning kuigi Roger on Briannaga kuri, et ta talle ei rääkinud mis tal plaanis on ja Brianna on Rogeriga kuri, et ta talle järgi tuli, kuna nüüd pole tal kedagi kelle juurde tulevikku tagasi minna, leiavad nad peagi end üksteisele igaveseks (noh esialgu küll vaid aastaks ja üheks päevaks) lubamas ning oma lubadust ka kinnitamas.

See imeline öö saab jubeda hommiku, kui Brianna adub, et Roger pidi teadma Brianna mineviku tuleku põhjust enne kui tema ja seetõttu ta tuligi talle otse Ameerikasse järele. Nad lahkuvad suure tüliga, Briannal plaan minna isa otsima, kes peaks paari päeva pärast olema lähedal asuvas linnas ning Roger uusi vääriskivisid varastama, et nad tagasi saaksid minna.

Kuid enne kui Brianna lahkub, avastab ta mehe, kelle käes on ema Frank Randalli abielusõrmus ning ta läheb seda tagasi saama. Kuid Bonnet poleks Bonnet, kui sellest jama välja ei tuleks.

Noh, kui sõrmus on käes ja Elizabethil haigushoog üle, leiab Brianna Jamie, ning koos minnakse Jaccosta juurde ja sealt edasi juba Fraseri mäele, kus Claire saab tagasi oma kaks kallimat punapead.

Aga Brianna ei tulnud vanemate juurde üksi (noh ma ei mõtle Lizzit) ja kui Jamie kuuleb Lizzilt, et ta nägi veski juures seda meest, kes ilmselt on Briannale selle seisukorra tekitanud, siis Jamie nagu Jamie ikka, võtab asja enda kätte ja saadab selle mehe, kes tema tütre ära narris minema, kaugele, kaugele.

Ja Brianna oota, kasvab, ootab, kuni ühel õhtul, püüdes Rogeri paremaks otsimiseks abinõud leida, joonistab ta Rogeri pildi.

Kuna Brianna on juba liiga raskejalgne, et teda Rogeri tagasisaamise retkele kaasa võtta, läheb tema River Runni, ning Ian, Jamie ning Claire lähevad metsa, indiaanlasi otsima.

Roger on viidud kaugele, ta elukord pole kõige parem ning ta ise on kaotanud lootuse sealt veel pääseda, kuid ühel päeval pannakse ta ühe teise valge mehega koos hütti kinni. Jamie pakub Rogeri tagasi saamise eest indiaanlastele viskit ja esialgu lähebki kõik nagu soovitud, kuid siis toimuvad sündmused, mis kõik segamini lööb.

Kuigi ma ju teadsin, mis ees ootab, ei saanud ma ikka kõriklombist mööda, sest just sellest osast jäi väike Ian mulle väga hinge ja just selle pärast ei suudagi ma leppida selle noore näitlejaga, kes teda telesarjas kehastab, sest ma ei näe John Belli blondi pead mitte kuidagi indiaanlaste soenguga (NB! ta pea polnud mitte raseeritud, vaid kitkutud!). Kuid see selleks.

Sellel ajal, kui Brianna River Runnis on, püüab Jacosta teda muidugi kasudega mehele panna ja ootamatult tuleb Briannale appi Lord Grey, kes aitab tal kosilasi eemale peletada, kuni Roger tuleb, või siis …

Noh igatahes, kui Claire, Jamie, Brianna ja pisi J tagasi Fraseri mäele lähevad jõuab lõpuks sinna ka tugevasti lonkav Roger, kes on käinud kiviringi juures mõtteid mõlgutamas.

Nagu näha, toimus selles raamatus palju ja aega möödus ka palju, kuid see kõik on ikkagi alles algus. Seekord lõppeb raamat positiivselt, kuid siiski poolikult, seega tuleb järgmist raamatut alustada täpselt sealt kus see lõpeb, kärajatelt.

Mulle meeldib see saari ja kuigi ma loen seda lugu juba teist korda elan ma ikka kõigele kaasa, nagu ma ei teaks ees ootavast veel mitte midagi. Kuid selle elamuse rikub kohe väga tõlke kvaliteet – sõnadest puuduvad tähed, või siis on üleliigsed tähed, lauses korduvad sõnad, ilma vahedeta sõnad, topelt komad, punktid, tõlke loogilised vead, kiirtõlke sündroomi halvad näited … Mul on südamest kahju, et nii hea raamat on sellise halva kvaliteediga.

Suurepärane lugu, kuid hoolimatu tõlge.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar