Raamat: Sügistrummid (Võõramaalane #4 II Raamat)
by Diana Gabaldon Tõlk Lauri Vahtre (1996, 2017) Varrak, RR, A
Hinne: A
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36461508-s-gistrummid
Sügistrummide teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav
saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane
aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona,
kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast
ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku
reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad
osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad
kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende
armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad
aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad
mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega
elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja
uue alguse sümboliks.
Drama, History, Romance
Kui Sügistrummide esimene osa on rahulik sissejuhatus Claire ja Jamie elule
Fraseri mäel, siis teine osa on sellest, kuidas Jamie saab oma käte vahel hoida
oma tütart, kuidas ta oma väimeespoja esialgu kaugele eemale saadab ning kuidas
ta siis väga valusa hinnaga Rogeri tagasi Brianna juurde toob.
Edasist lugege oma riisikol - SPOILER ALERT!
Edasist lugege oma riisikol - SPOILER ALERT!
Nagu juba kokkuvõttes öeldud, leiab Brianna kuulutuse, kus teatatakse,
et teatud kuupäeval kuue aasta pärast põleb Fraseri mäe maja maha ning hukkuvad
omanikud, kellest ei jäänud maha ühtegi sugulast. Loomulikult ei saa Brianna
teisiti, kui ta peab minema proovima tulevikku muuta, mis sest et kõik, mida
ema talle oma mineviku seiklustest rääkis tõestab ju, et seda teha ei saa, arvab ta ju ikka, et tema saab.
Kuid kõik pole nii lihtne kui ta arvab. Jah, esialgu ta jõuab ilusti Lallybrochi
ja ka Invernessi ning ka laevaga edasi Ameerikasse koos väikse õblukese
teenijannaga, kuid Ameerikad ei ole ju veel need millega ta harjunud on.
Kui Roger aru saab, miks Brianna talle oma asjad hoiule saatis, siis
vannub ta korralikult, ning kasutab ära järgmist pööripäeva, et Briannale
järgneda. Tema esimene katse läheb valesti, sest ta mõtleb vale mõtte, kuid
õnneks ei ole see ta lõpp ning ta teeb uue katse, mis viib ta õigesse kohta.
Roger ei viida aega Lallybrochiga sest on ju ainult üks võimalus, kuhu Brianna
sai minna, seega läheb ta koheselt teda sadamatest otsima ja munserdab ka
ennast laevale. Kuid on üks tegelane, kellest ei jää puutumata mitte keegi
sellest perest, ning see on Stephen Bonnet, kelle laevale Roger end munserdas.
Kuid laeval on ka keegi Rogerile palju lähedasem, ning kui teda laeval poleks
olnud, ei oleks ka teda ilmselt olemas – et siis aeg juba käibki ringiratast.
Ime läbi leiab Roger Brianna ning kuigi Roger on Briannaga kuri, et ta
talle ei rääkinud mis tal plaanis on ja Brianna on Rogeriga kuri, et ta talle
järgi tuli, kuna nüüd pole tal kedagi kelle juurde tulevikku tagasi minna,
leiavad nad peagi end üksteisele igaveseks (noh esialgu küll vaid aastaks ja
üheks päevaks) lubamas ning oma lubadust ka kinnitamas.
See imeline öö saab jubeda hommiku, kui Brianna adub, et Roger pidi
teadma Brianna mineviku tuleku põhjust enne kui tema ja seetõttu ta tuligi
talle otse Ameerikasse järele. Nad lahkuvad suure tüliga, Briannal plaan minna
isa otsima, kes peaks paari päeva pärast olema lähedal asuvas linnas ning Roger
uusi vääriskivisid varastama, et nad tagasi saaksid minna.
Kuid enne kui Brianna lahkub, avastab ta mehe, kelle käes on ema Frank
Randalli abielusõrmus ning ta läheb seda tagasi saama. Kuid Bonnet poleks
Bonnet, kui sellest jama välja ei tuleks.
Noh, kui sõrmus on käes ja Elizabethil haigushoog üle, leiab Brianna Jamie,
ning koos minnakse Jaccosta juurde ja sealt edasi juba Fraseri mäele, kus
Claire saab tagasi oma kaks kallimat punapead.
Aga Brianna ei tulnud vanemate juurde üksi (noh ma ei mõtle Lizzit) ja
kui Jamie kuuleb Lizzilt, et ta nägi veski juures seda meest, kes ilmselt on
Briannale selle seisukorra tekitanud, siis Jamie nagu Jamie ikka, võtab asja
enda kätte ja saadab selle mehe, kes tema tütre ära narris minema, kaugele,
kaugele.
Ja Brianna oota, kasvab, ootab, kuni ühel õhtul, püüdes Rogeri paremaks
otsimiseks abinõud leida, joonistab ta Rogeri pildi.
Kuna Brianna on juba liiga raskejalgne, et teda Rogeri tagasisaamise
retkele kaasa võtta, läheb tema River Runni, ning Ian, Jamie ning Claire
lähevad metsa, indiaanlasi otsima.
Roger on viidud kaugele, ta elukord pole kõige parem ning ta ise on
kaotanud lootuse sealt veel pääseda, kuid ühel päeval pannakse ta ühe teise
valge mehega koos hütti kinni. Jamie pakub Rogeri tagasi saamise eest
indiaanlastele viskit ja esialgu lähebki kõik nagu soovitud, kuid siis toimuvad
sündmused, mis kõik segamini lööb.
Kuigi ma ju teadsin, mis ees ootab, ei saanud ma ikka kõriklombist
mööda, sest just sellest osast jäi väike Ian mulle väga hinge ja just selle
pärast ei suudagi ma leppida selle noore näitlejaga, kes teda telesarjas
kehastab, sest ma ei näe John Belli blondi pead mitte kuidagi indiaanlaste
soenguga (NB! ta pea polnud mitte raseeritud, vaid kitkutud!). Kuid see
selleks.
Sellel ajal, kui Brianna River Runnis on, püüab Jacosta teda muidugi
kasudega mehele panna ja ootamatult tuleb Briannale appi Lord Grey, kes aitab
tal kosilasi eemale peletada, kuni Roger tuleb, või siis …
Noh igatahes, kui Claire, Jamie, Brianna ja pisi J tagasi Fraseri mäele
lähevad jõuab lõpuks sinna ka tugevasti lonkav Roger, kes on käinud kiviringi
juures mõtteid mõlgutamas.
Nagu näha, toimus selles raamatus palju ja aega möödus ka palju, kuid
see kõik on ikkagi alles algus. Seekord lõppeb raamat positiivselt, kuid siiski
poolikult, seega tuleb järgmist raamatut alustada täpselt sealt kus see lõpeb,
kärajatelt.
Mulle meeldib see saari ja kuigi ma loen seda lugu juba teist korda
elan ma ikka kõigele kaasa, nagu ma ei teaks ees ootavast veel mitte midagi.
Kuid selle elamuse rikub kohe väga tõlke kvaliteet – sõnadest puuduvad tähed,
või siis on üleliigsed tähed, lauses korduvad sõnad, ilma vahedeta sõnad,
topelt komad, punktid, tõlke loogilised vead, kiirtõlke sündroomi halvad näited
… Mul on südamest kahju, et nii hea raamat on sellise halva kvaliteediga.
Suurepärane lugu, kuid hoolimatu tõlge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar