Nõiasigidik

Raamat: Hag-seed (Hogharth Shakespeare #4) by Margaret Atwood, tõlge Riina Jesmin (2016, 2018) Varrak, RR, A

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42109637-n-iasigidik

Shakespeare'i «Tormi» ainetel loodud «Nõiasigidik» on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest.

Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare'i «Torm» ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida.

Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti «Tormi» lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.

Humor, Drama, Fantasy, Thriller, Classic Retell

Mind on originaalne Torm oodanud juba päris pikka aega, kuid see on endiselt lugemata, nagu on ka vaatamata film Torm Helen Mirreniga, kuid see uusversioon, mille lõpus on originaali kokkuvõte läbi loetud.

Mida siis selle kohta öelda. Selle on kirjutanud Margaret Atwood, seega loomulikult on see hea raamat. Minu jaoks on see segu kolmest raamatust, üks neist on Atwoodi enda Alias Grace, mille kirjutamiselt saadud vanglalugusid on ta ka kasutanud ära selles loos. Teisena meenutas see lugu mulle vägagi Lisa Mantchevi Theatre Illuminata sarja ja kolmandana sellel aastal loetud Darren Dashi Midsummer Bottom. Et siis Shakespeare näidendite uued versioonid, kus näidend on näidendist näidendis.

Torm on lugu kättemaksust, mida on pikalt haudunud mees, kes on kaotanud elus kõik, mis on talle tähtis ja ta on end ise saatnud eraldatusse, kuni ta leiab võimaluse taas inimkonnaga suhelda ning see suhtlus annab talle ootamatu võimaluse kättemaksta neile, kes kunagi röövisid talt elumõtte. Kui originaali mitte teada, nagu mina, siis on see lugu sellest, kuidas lavastatakse Tormi uusversiooni vangide poolt, kinnipidamisasutuses, kuidas nad löövad kõik rollid väiksemate osadeni lahti, arutavad läbi kõik juhtumid, kõik sammud, kõik mõtted ja lausutud sõnad, tõlgivad need tänapäevasesse keelde ja mõtetesse ning pakuvad ka välja võimalused, kuidas lugu võiks edasi minna peale kardina langemist. See annab sellest loost hästi üksikasjaliku ja sügava ülevaate, kuid samas, on tegelikult see lugu üles ehitatud täpselt samamoodi nagu on ka originaal, et siis näidend näidendist näidendis, kus vang juhendab vange, kuidas mängida vange, kes vabanevad vanglast.

Loole annab oma erilise värvingu see, et kui tavaliselt ajavad vanglalugudes üks vandesõna teist roppust taga, siis siin tohivad kinnipeetavad kasutada vaid neid vandesõnu, mida Shakespeare on kasutanud oma näidendis. Sedasi on seda lugu palju huvitavam lugeda ja loodetavasti kirgastab ka lugejate tavapärast vandesõnade kollektsiooni :).

Igatahes, suurepärane uusversioon klassikast. Nüüd tuleks siis ka klassika ära lugeda.