The Ten Thousand Doors of January

Raamat: The Ten Thousand Doors of January by Alix E.Harrow (2019)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43521657-the-ten-thousand-doors-of-january

1900ndate alguses läheb noor neiu fantastilise eneseleidmise rännakule pärast seda kui ta on leidnud ühe salapärase raamatu.

Suures härrastemajas, mis on täis eriskummalisi aardeid, elab January Scaller, kes on ka ise eriskummaline. Ta on hr Locke hoolealune ja ei tunne end väga palju erinevamalt kui koridorides rippuvad väärisasjad – tema eest hoolitsetakse, enamasti teda ignoreeritakse ja ta ei tundu sinna sobivat.

Siis leiab ta imeliku raamatu. Raamat, millel on teiste maailmade lõhn, ning raamat, mis räägib loo salapärastest ustest, armastusest, seiklusest ja ohtudest. Iga lehekülg peidab endas tõde maailma kohta ning mida kaugemale January oma lugemisega jõuab, seda enam ta mõistab, et raamat põimub ta oma eluga.

History, Drama, Adventure, YA

January kümmetuhat ust – seda võib lühidalt iseloomustada nii: raamat raamatus, kiri kirjas. Esialgu meenutas see lugu mulle telesarja Being Erica ja siis meenus mulle Ajaränduri naine, kuid January uksed ei vii tagasi minevikku ega ka edasi tulevikku, January uksed viivad muudesse maailmadesse või siis teistesse kohtadesse samas maailmas. Ma tean, et ma olen lugenud mingit raamatut kus KIRJUTATI asju tegelikkusesse, kuid ma ei suuda meenutada, mis raamat see oli. January kümmetuhat ust on lugu erinevatest maailmadest, nende maailmade erinevatest elanikest, erinevate maailmade erinevatest kommetest ja uskumustest ning kuidas need mõjutavad rändureid, kes ei pruugi sobituda teistesse maailmadesse. See on täiskasvanuks saamise lugu ja see on armastuse lugu, see on raamat raamatus, ning kiri kirjas. See on isa ja tütre lugu. January nimi pole tulnud kuu nimest, vaid vanarooma jumala Januse nimest.

See on raamat tüdrukust nimega January, kes elab uhkes härrastemajas, kes käib koos oma hooldajaga üle maailma erinevates paikades müümas haruldasi aardeid, mida otsib kokku January isa, keda tüdruk näeb üliharva. Kui isa on ära, on tal range koduõpetaja ja suur kaitsev koer, et ta end üksinda tundma ei peaks.

Tundub et tal on ju olemas kõik, mida võiks kahekümnenda sajandi alguses elav noor tüdruk tahta. Kuid January pole päris tavaline tüdruk. Tema isa on tumedanahaline teadlane, kelle käsi katavad tätoveeringud. Ta ise on tumedamapoolse nahaga ja talle ei meeldi see, et ta oma isa nii vähe näeb, või et tal on range koduõpetaja ning tal pole enam lubatud suhelda poeomaniku pojaga, kes neile kaupa toob, ning aegajalt ka January jaoks põnevusjuttukesi salakaubana majja smugeldab. Talle ei meeldi olla hr Locke iluasi, mida ta oma tuttavatele eksponeerib ja talle ei meeldi, et Locke tuttavad teda imeliku pilguga vaatavad.

Kui January oli seitsmene, siis ühel väljasõidul sattus ta jalutama jõeäärsel luhal, ning avastas seal üksinda seisva ukse. Kui ta ukse avas oli teisel pool mitte luht vaid hoopis mäenõlv, millelt alla vaadates nägi ta kauguses valget linna ning merd. Ukse juurest leidis ta hõbemündi. Hr Locke pani ta sellest kuuldes luku taha, ning kui January taas sinna luhale jõudis oli uks põlenud.

Kümme aastat hiljem, kui January on seitseteist saanud, saab hr Locke teate, et January isa on järjekordsel retkel hukka saanud. Sellele järgnevad sündmused muudavad January elu igaveseks. Hr Locke aarete seas on olnud üks kast, kust ta aegajalt on leidnud lelusid ja väikseid aardeid, ning seekord leiab ta sealt raamatu pealkirjaga „Jaanaury kümmetuhat ust“. Kuid ta ei saa seda raamatut rahulikult lugema hakata, kuna ta on keeldunud hr Locke „heldet“ pakkumist vastu võtma ja selline käitumine viib teda eemale kodust, mida ta siiani on tundud ja eemale ka tema koerast, kellega nad seni on lahutamatud olnud. Kuid January’ ei saa enam luku taha panna, sest ta on avastanud oskuse kuidas end luku tagant välja kirjutada. Kuid millegi KIRJUTAMINE nõuan palju energiat, eriti kui kirjutatakse noaga iseenda nahale.

Kui January on lõpuks leidnud „turvalise“ koha, saab ta raamatut lugeda, ning mida kaugemale ta kirjutatuga jõuab, seda enam saab ta aru, et see pole lihtsalt ilukirjandus. Kuid kaua ta rahulikult kohapeal olla ei saa. Ta põgeneb koos oma lonkava koera, kaupmehepoja ja kõrbe amatsooniga. Nende rännakud viivad neid üllatavatesse kohtadesse ja raamat juhatab teda lõpuks välja Koju.

Kuid kui uksed on juba kord avatud ja January on selgeks saanud kuidas suletud uksi avada, siis ei saa ta rahulikult loorberitele puhkama jääda.

Ja nii ta siis ongi, et raamatus loetakse raamatut, isa seletab tütrele kust kõik alguse sai ja neiu meenutab noormehele asju, mida tal on kästud unustada. Uksi avatakse ja sulgetakse, uste taga võib oodata paradiis või põrgu, kuid alati on ukse taga midagi uut. Uut ei tohi karta, uuele tuleb vastu minna ja õppida.

Hea lugemine!