Metsavaimu heategu

Raamat: Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist by Risto Järv (1949) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29418004-metsavaimu-heategu

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Classic, Fairy Tales

Ma olen seda raamatut peaaegu täpselt kolm aasteat lugenud, kogu mu koolis käimise aja, seega oli ju täiesti normaalne, et ma ühel õhtul, kui ma enam erialakirjandust lugeda ei jõudnud, võtsin kätte ja lugesin ära viimased muinasjutud, mida Risto Järv oli oma raamtusse kokku kogunud.

Metsavaimu heategu on kogumik eesti muinasjuttudest, muinasjutte on metsast, loomadest, inimestest, vanakurjast, vaelastest, lollidest, kavalatest, rikastest ja vaestest. Jutte on pikk ja jutte on lühikesi. Osad jutud on õpetlikud, teised on humoorikad ja on ka neid millest mitte aru ei saa. Kuid on ka jutte, mis on rännanud mööda ilma ja meie varamusse jõudnud.

Üks selline rändav jutt on Vaese mehe õnn. Ma mäletan et aastaid tagasi vaatasin ma ETV2 üht nukufilmi, oli ta siis lätlaste või leedukate tehtud, või hoopis poolakate oma, kuid lugu oli kolmest vennast, kahest laisast ja ihnest ning kolmandast vennast, kes kuulas isa viimast soovi ja seega sai ta endale kolm hobust – kuldse, hõbedase ja vaskse – ning lõpuks ka printsessi kristallmäe otsast. No täpselt meie Vaese mehe õnne lugu, lihtsalt meie lugu on lühem.

 

Ja siis kogumiku viimane lugu, Kuidas karjapoiss kuningatütre sai. See on meie juurde ikka väga kaugelt rännanud, selle loo on kirja pannud Itaalia muinasjuttude koguja Giambattista Basile, kes on kirja pannud ka Rapuntseli ja Tuhkatriinu esialgsed versioonid. See lugu, küll täi kohalt vaadatuna, on ka filmi jõudnud – Lugude lugu.

Aga mis need muinasjutud muud ongi kui jutustajalt jutustajale rännanud lood, kus iga jutuvestja lugu vastavalt oma asukohale ja rahvusele natuke mugandab. Küllap on ka teisi lugusid muude rahvuste muinasjuttudes, või on nemad saanud meie jutte endale, muinasjutud juba kord on sellised. Liikuvad.

Selline hea kogumik mida öökapil hoida ja kui und ei tule, siis paar lugu lugeda. Seda on ka hea välismaistele sõpradele kinkida!