Raamat: How to Talk to a Goddess (The Thinking Woman’s Guide to Real Magic #2) by Emily Croy Barker (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58144828-how-to-talk-to-a-goddess
Nora teab, et ta peab oma eluga edasi minema. Ja maagia unustama.
Ta on tagasi ülikoolis ning ta elu läheb üllatavalt hästi. Tal pole vaja mõelda teistest maailmadest, nõidustest ega deemonitest või võluritest - kuigi oli aeg, kui ta ise lootis võluriks saada. Ning kõige enam peaks ta unustama võluri nimega Aruendiel, kes jagas temaga maagia saladusi, kuid hoidis kiivalt oma sügavaid südame saladusi.
Kuid siis annab juhuslik kohtumine Norale võimaluse tagasi maailmade vahele lipsata - ning saabki alguse teine osa tema maagia haridusest.
Tema taaskohtumine Aruendileiga, mida ta on nii oodanud, annab tõuke katastroofile. Üksi ning vigastatuna vaenulikus piirkonnas, leiab Nora liitlase ning võtab vastu oma esimese tööpakkumise võlurina. Just siis kui ta hakkab end juba mugavalt oma uues rollis tundma, avastab Nora, et tema joovastav uue võimu kasutamine võib olla suurema hinnaga, kui ta on valmis maksma.
Püüdes vahet teha sõprade ja vaenlaste, tõe ja vale vahel, ei saa Nora enam midagi iseenesest mõistetavana võtta. Et nad Aruendieliga taas läbi illusiooni ja valede pimeda udu selgelt näeksid, läheb vaja rohkem kui kõige võimsamaid läbinägelikkuse loitsu. Ning teel tõe poole, võib Nora oma elu kaotada ...
Fiction, Adventure, Romance
Nora on tagasi oma maailmas, keegi ei esitagi liiga palju küsimusi, kus ta viimane aasta oli, ning kui ta räägibki, siis enamasti ei usu seda keegi, või siis kiidab tema lennukat fantaasiat ja soovitab tal raamatu kirjutada. Ainus, kes teda usub on ta väike õde.
Ta on tagasi koolis, tal on suurepärane stipendium eraldatud, et ta saaks minna oma magistritööd kirjutama Oxfordi, vaja veel vaid suveks tegevus leida ja siis sügisest Inglismaale. Ja mis siis, et järsku ilmub välja ta endine poiss-sõber, kes siiski ei abiellunudki, nagu tal plaanis oli ja on taas Norast huvitatud, sest veel vaid paar kuud ja siis on ta läinud. Kuid mida tähendab see, mida üks ülikooli tuntud kodutu talle ütleb - lõhe on endiselt avatud ja keegi võib kogemata sisse kukkuda. Ning mis siis, kui see kodutu polegi tegelikult kodutu?
Kui raamatu algus ongi rahulik ja peaaegu maagia vaba, siis sellest hetkest alates kui Nora lõhesse astub pole ühtki rahuliku hetke. Taaskohtumine Aruendeliga, haldjast abikaasaga. Siis kokkupõrge kohalikega ja pääsemine tänu vägevale nõiale. Nõiaga koos tema kloostrisse minek ja seal ravikunsti õppimine/kasutamine. Nõid kes äkki tegelikult polegi nõid vaid hoopis jumalanna või siis äkki ikka mitte. Aruendeli minevik, mis taas kord neile järele jõuab. Ning vihase nõid/jumalanna kättemaks.
Üks suur sündmus ajab teist taga, kunagi ei saa kindel olla, kas Nora on kokku sattunud liitlase või kadeda konkurendiga. Kuigi Nora saab ravida hädalisi, siis ei ole see siiski see mida ta teha tahaks, sest ta kasutab ravimiseks laenatud väge, mis on küll võimas, kuid see ei õpeta talle, kuidas kasutada elemente tema ümber ega ka uusi loitse, kõik mida ta peab tegema on paluma ja õnnistama jumalannat ja talle antakse soovitud. See oleks taas nagu haldjate juures lõksus olemine, kuid seekord ei hõlju ta petlikus õnneuimas vaid on igapäevaselt rakkes teenindades jumalanna juurde abi otsima tulevaid palverändureid.
Alguse rahulik sissejuhatus annab aega peategelasega jälle tuttavaks saada, eelmises raamatus toimuvat meelde tuletada ja siis algab tegelik lugu. Kui alguses arvadki, et edasi läheb nii nagu eelmise raamatu järel oodata võiks, siis tegelikult on autoril lugejate jaoks palju üllatusi. Omalmoel meenutab see ja tegelikult ka esimene raamat Naomi Noviku “Välja juuritud” raamatut, kõik see maagiline maailm ja “jumalanna” tujukus ning vana ja pahura võluri ning noore hakkaja võluriõpilase suhe …
Ma nautisin seda raamatut täiega, isegi kui mulle ei meeldi mäealustes koobastes ringi roomamine/ujumine ja müütiliste olenditega võitlemine, on see ju tegelikult raamatu kohta vaid kiitus, kui lugedes oli mul tunne, et olen ka ise koos Noraga kloostris ja hiljem koobastes. “Kuidas rääkida jumalannaga” on hea raamat ning autor lubab ka järge … teisiti ei saakski ju olla, kui raamat nii järsku lõppeb :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar