Päike, mere ning särisev romantika … ideaalne puhkus, kas pole? Ei ole.
Pärast kohutavalt valesti läinud tööüritust, leiab Samantha end äkitsi töötuna ja mahajäetuna. Seega kui Sami õde kutsub ta Kreeka saarele, nende valgesse maamajja, haarab Sam kinni võimalusest põgeneda. Enne kui ta arugi saab rühib ta mööda munakiviteed õe maja poole, joostes peaaegu seksika naabri, Spyrose, sülle.
Kuid kõik pole vaid päiksesära ja naeratused. Iga õhtuse basseiniäärse kokteiliõhtu kohta tuleb ka hommik, kui Sam harjub eluga koos kahe elurõõmsa kuueaastase õetütrega. Kui Spyros pakub Samile võimalust saarega tutvumiseks, on ta meelitatud, kuid Spyrose rahulik suhtumine ellu ja momendis elamine, on täielik vastand Sami viie aasta plaanile ja pidevat juuksurit nõudvatele juustele. Üks jook, sõpradena, ei teeks ju paha? Kas kohalik puuviljane vein ja mesimagus baklava - ning sõbralikud kohalikud - suudaks panna seda linnatüdrukut nautima lihtsaid hüvesid, mida elu Kreekas võiks talle pakkuda?
Kuid just siis kui Sam mõtleb oma disainerrõivastest loobumist kohtub ta oma kunagise kallimaga, ning ühtäkki tuleb kogu ta Londoni elu ta juurde tagasi. Kas ta libekeelne ex-kallim suudab Sami veenda, et ta tuleks tagasi betooni junglisse, või on see õppetund mida ta vajab, et mõista Kreeka elu eeliseid?
Romance
Alusatagem sellest, et raamatuga kaasas käiv tutvustus (see siin üleval) ei anna raamatust õiget ülevaadet, pigem lubab lugejatele muud kui raamat tegelikult on.
Peategelane on Sam, Tere hommikust Britannia! saatejuht. Ta on kogu elu tahtnud olla saatejuht, juba lapsest saati on ta kõigest saadet teinud ja toimuvat kommenteerinud. Ta on oma eluga rahul - unelmate töö, hea palk, suurepärane korter, fantastilised sõbrad ja töökaaslased. Ja siis, telehooaja lõpupeol laseb ta end ära rääkida ühel kenal arstil, kellega ta lõpetab hotellis. Hommikul hotellist väljudes, ning hüvastijätuks suudeldes, jääb ta fotograafi objektiivi ette, ning need pildid paljastavad, et mees on abielus ja sellele järgneb skandaal/nimeloopimine/trollimine. Laimatakse Sami (enamasti nimetatakse teda kodulõhkujaks), mitte meest, kes valetas oma perekonnaseisu kohta. Selline keskaegne suhtumine, naine on süüdi, mitte mees, kes tegelikult pettis.
Edasi läheb lugu suht ootuspäraselt - Sam põgeneb õe juurde, Kreeka saarele, lambakasvatusse, kus ta tasapisi vähendab oma oravaratta tuure, tutvub kohaliku elu ja kohalike elanikega, hoidub sotsiaalmeedia jälgimisest ning veedab aega oma õetütardega. Siis kohtub ta oma kunagise kallimaga, kes ta südame kord ammu murdis, ning samal ajal on ka kohalik naabrimees/juustumeister Samile rohkem tähelepanu pöörama hakanud. Ning siis pakub kohalik televisioon ta õele võimalust nende talust tõsielusarja tegemist ja Sami ainsatel Londoni sõpradel on probleeme, mida vaid tema oskab lahendada …
Et siis nagu ikka, peab loo kangelanna valima, kas vana elu või uus elu, vana silmarõõmu või uue silmarõõmu vahel. Ja kuigi vahel tuleb tahtmine neiu mõistuses kahelda, vaatad kõrvalt kuidas ta lühiajaline mälu ei tööta, kui ta üha uuesti just tehtud vigu kordama kipub ja ei näe seda õiget asja vaid käesirutuse kaugusel. Sam komistab ja ukerdab, kuni lõpuks leiab oma kindla jalgealuse, ajab selja sirgeks ning kõnnib õigesse hoovi, õigete käte vahele.
Imelik, mõnes mõttes bridgetjoneselik lugu.
Kerge suvelugemine.
Lihtsalt mitte minu lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar