Eliza on tige. Väga tige ja väga, väga kuum.
Tööle hilinemas, autode vahel laveerimas ja Eliza on endiselt leilis tülist, mis tal abikaasa Paddyga oli. Kakskümmend pluss aastat tagasi kohtusid nende silmad üle klassivahe tollases Britpopi Londonis, kuid praegu kohtuvad nende silmad vaid norimiseks üle kolmeosalise diivani.
Paddy tundub olevat rahul, täites oma vaba aega kanali laevade ja kriketiga, kuid Eliza igatseb taga oma nooruseaja vabadust ja põnevust. Viiskümmend tundub olevat liialt lähedal pensionile, nende kolm last on kõik liiga kiiresti täiskasvanuks saanud, isegi nende koer võttis kätte ja suri. Midagi peab muutuma - olgu neetud see menopaus!
“Naine teatud raevus” on andekas ja humoorikas lugu naisest, kes ei lase endale öelda, et muutusteks on liiga hilja. Elizas tunneb nii mõnigi ära ennast. Ta võib küll palju higistada ja pidevalt vetsu vajada, kuid tal on midagi, mida tõestada.
Fiction, Drama, Humor
Kas olete lugenud raamatuid “Hullult õnnelik” ja “Lavendlituba”? Üks räägib naise ja hullu olemise võludest/valudest ja teine eneseleidmise reisist jõelaeval. Pange need kaks raamatut kokku ja saategi ettekujutuse, milline on see lugu.
Eliza, kolme lapse ema, endine väikeste osade näitlejanna, nüüdne kinnisvaraagent/audioraamatute häälendaja/menopausi käes vaevleja. Sellest pole just väga palju aega läinud, kui ta armastatud koer Arti tuli magama panna ja juba hakkab ta abikaasa rääkima uue koera võtmisest. Ja seega elab ta end välja maanteel kihutades, kus välipeldikuid vedava veoki juht kutsub teda “hulluks vanamooriks” ja sportautojuht vaatab pealt kuidas ta lammast üle võrkaia tagasi karjamaale aitab ning kutsub samuti teda “hulluks eideks”. Ta pole hull, ta on hormoonide ja kuumahoogude küüsis.
Tema kolm kallist last - vanim poeg on ülikoolis, tütar mässab ema vastu ning noorim poeg on spektrumiga - ei tee ta elu sugugi kergemaks, nad kõik tahavad talt midagi või teevad talle selgeks kui valesti ta oma elu elab. Ja ta oma pere liikmed, kellele on juba sisse kodeeritud üksteise üle trumpamine, ei lase tal ka rahulikult üleminekut üle lasta. Kui vaid saaks kuidagi need kuumahood, tüütud turistid, uut koera tahtev abikaasa, restoranipidaja ja õved kontrolli alla. Kuid ei. Seega on ainus võimalus- põgeneda! Isegi kui põgenemiseks on jõelaev, mis liigub aeglasemalt kui jooksev inimene.
Eliza on naine, näitleja, ema, tütar, õde. Ta on muutumas, ka ta sõbranna ja õde on muutumas, kellelgi pole kerge, kuid kõigil on muutus toimumas erinevalt. Ka teda ümbritsevatel on vaja oma hetke segadustest/muutustest üle saada. Nad aitavad üksteist, loobivad üksteisele kaikaid kodaratesse, saavad asjadest täiesti valesti aru või ignoreerivad üksteise soove. See nädal Hollanderide ja Finchide elust on üks nädal, millest võiks väga vabalt suurepärase BBC lühisarja teha.
Ma pole ammu raamatut lugedes nii palju naernud, kui seda raamatut lugedes. Väga andekas ja suurepäraste karakteritega lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar