Sybil Van Antwerp on kogu oma elu püüdnud kirjade abil mõista maailma ja oma kohta selles. Peaaegu iga päev kirjutab Sybil kirju – oma vennale, parimale sõbrale, ülikooli rektorile, kes ei luba tal kuulata ainet, mida ta sooviks õppida, ning Joan Didionile ja Larry McMurtryle ning teistele autoritele, et avaldada neile oma arvamust nende viimaste raamatute kohta. Ja siis on veel üks inimene, kellele ta kirjutab sageli, kuid kelle kirju ta kunagi teele ei saada.
Sybil usub, et tema elu jätkub samamoodi nagu alati. Ta on olnud tütar, ema, vanaema, abikaasa, lahutatud naine ja tunnustatud jurist – ta on elanud pika ja sisuka elu. Kuid kui saabuvad kirjad sunnivad teda taas silmitsi seisma ühe oma elu kõige valusama perioodiga, mõistab Sybil, et kiri, mida ta on aastaid kirjutanud, peab lõpuks saama loetud. Ja et ta ei saa oma eluga edasi minna enne, kui leiab endas jõu andestada.
Sybil Van Antwerpi kirjad võivad näida „väikese asjana“, kuid Sybil ise võib osutuda üheks meeldejäävaimaks tegelaseks, kellest olete kunagi lugenud.
Drama, Family
“Kirjavahetus” on raamat, mis koosneb kirjadest, mida Sybil Van Antwerp, kirjutab ja loeb. Need kirjad on nagu kirjad ikka, pakkudes lugejatele killukesi Sybili ja tema lähedaste elust. Need killukesed võivad olla rõõmsad, kurvad, informatiivsed ja sisu täiendavad, kuid nad on siiski vaid killukesed suuremast pildist. Mida kaugemale lugemisega jõuda ja mida parem on lugeja fantaasia, seda huvitavama pildi te lõpuks kokku saate.
Sybil on lapsendatud, ta on kirju hakanud kirjutama kuna ta pärisema kirjutas kirja ta kasuvanematele. Tal on olnud abikaasa ja kolm last, kuid raamat alguseks on ta abikaasast lahus ja tal on vaid kaks last. Ta on juba ammu pensionil, kuid tema aeg kohtus on tema elule oma jälje jätnud.
Tema elu on väga lihtne, ta kirjutab kirju, loeb raamatuid, tegeleb aiaga ja käib jalutamas. Tema elust saab pildikesi läbi tema lapsepõlvesõbrale, kolleegile, klienditeenindajale, vennale, naabrile, teismelisele poisile ja autoritele saadetud kirjade ja nende vastuste läbi. Tal on saladus, mida ta jagab vaid valitutele ja tal on ka saladus, mida ta ei jaga kellelegi, isegi mitte oma endisele abikaasale. Lugejad saavad kaasa elada sellele, kuidas ta lepib teda ees ootavaga, kuidas ta kohaneb, kuidas ta leiab lõpuks pärast aastatepikkust hallust hetkeks valguse, mis laseb tal rahulikult lõpuni minna.
See on kaasahaarav lugemine. Lugejale söödetakse seda lugu killukese haaval. Sa õpid tundma Sybilit ja kõiki tema lähedasi, sa vihastad ja kurvastad koos temaga ja elad ka koos temaga läbi kõige raskemaid hetki, mis ühe inimese elus võib olla.
Ma ei tea miks, aga vahepeal tabas mind seda lugedes täielik deja vu, nagu ma oleks seda raamatut juba varem lugenud, kuid ilmselgelt ma pole. Ja kuna on ka teada, et raamatust on tulemas film, siis mõtled ju ikka, kes minu arust võiks Sybilit mängida ning minu arust oleks Julia Ormond palju parem kui Jane Fonda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar