Duke with Benefits

Raamat: Duke with Benefits (Studies in Scandal #2) by Manda Collins (2017)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31450830-duke-with-benefits

Leedi+Hertsog=Tõeline armastus?

Leedi Daphne Forsyth on andekas matemaatik, kelle kireks on mõistatused. Kui ta saab teada, et selles raamatukogus, mis talle pärandati, on peidus legendaarne Cameroni šiffer – salajane sõnum, mille lahendamisel saab lahendaja väga rikkaks – siis asub Daphne seda kohe uurima. Kahjuks segab tema otsinguid pidevalt üks suurepärane eesolevus, kelle olemasoluga ta pole arvestanud … ega suuda ka talle vastu panna.

Dalton Beauchamp, Maitlandi Hertsog, tahab teada, miks Daphne veedab nii palju aega tema tädi raamaturiiulites sobrades. Veelgi suuremat huvi tekitab temas Daphne julge ning kalkuleeritud käitumine: neiu ei vabanda oma salajase käitumise pärast … ning nende vahel on lõkkele löönud vastastikune tõmme. Kuid kuidas nad suudavad keskenduda selle keerulise mõistatuse lahendamisele, kui valemisse on liidetud ka tõeline armastus?

Romance,

Sarja esimese raamatu lugesin ma läbi, kuna ma olin teise raamatu küsinud NetGalleyst ja need sarjad on alati sellised, et neid üksinda lugeda ei saa, kui juba, siis tuleb alustada algusest.

Kahjuks ei olnud ka see lugu sugugi parem kui esimene osa. Seekord ei olnud küll ajaliinis metsa pandud, kuid siin oli muid äärmiselt ärritavaid asju. Kui te olete lugenud Diana Gabaldoni raamatuid, siis naerate ka ilmselt teie suure häälega kui te loete, et Beauchampi mõisasse on peidetud Cameroni kulla šiffer (kas neile pole siis keegi öelnud, et Cameronid jagasid kulla omavahel ära ja viisid osa Ameerikasse, mitte ei peitnud kuhugi rannikule … :)).

Kui Ivy oli neist neljast pärijannast, see kes oli polüglott, eriti just klassikaliste keelte peale, siis Daphne on lapsesuuga matemaatika geenius, kelle nõrkuseks on šifrid ja mõistatused ja ta ütleb välja kõik mis pähe tuleb, sest teda pole õpetatud daamilikult käituma. Juba eelmises raamatus käis Dalton ta kannul kui armunud kutsikas, kuid kui siis Daphne tegi talle „siivutu“ ettepaneku, kuna tema ei plaani kunagi abielluda, end mõne mehe mõju alla lasta, siis oli Dalton see, kes neiust eemale hakkas hoidma. Kuid armastus ei küsi ja armastus ei väsi, ning kui kirjanik laseb veel ka tädil haua (kardina) tagant kosjasobitaja niite tõmmata, siis jääb loomulikult ka seekordne paar vihma kätte ja kõrtsist saavad nad vaid ühe toa ja mida siis ühe toa ja märgade riietega ikka teha. Ja kui ka pruut peaks algul vastu plõksima, siis saab peigmees alati „sa võid ju vabalt nüüd juba mu last kanda“ kaardi lauale lüüa, neiu isale vassida, et nad on kihlatud ja kunagisele koolikaaslasele teatada, et nad on suisa abielus ja ongi kõik valikuvõimalused neiult võetud.

Seekord on siis lugu põhimõtteliselt aardejaht, kus ülimalt salajase šifri olemasolu teavad ka üllatavalt just need inimesed, keda Daphne mingil juhul näha ei tahaks, ning esimese vihjena leitud äärmiselt salajasest kambrist leitakse loomulikult surnukeha, ning ka teised vihjed saadavad neid mööda maad tuult taga ajama. Kuid kogu see salaja-makulaja tegutsemine viib ju me armastajapaari üha lähemale ja lõpuks peab ju keegi neist olema ka esmalt surmasuus, et nad lõpuks mõistaks, kui tähtsad nad üksteisele on.

Samas kui toodi taas päevakorda eelmise raamatu pahar, siis oli sujuvalt ära unustatud tema seotus neidude heategija Leedi Celestega. Ning taas kord on nii paharite kui ka peategelaste käsutuses tänapäevased liiklusvahendid, sest kuidas muidu mõned liiguvad kui teod, samas kui teised läbivad samu vahemaid ülikiirusel.

Vahet ei ole, kas õekesed Sophia ja Gemma Hastingsid(üks on kunstnik ja teine paleontoloog (naissoost Ross)) leiavad oma õnne külakese uue kirikuisa ja tema nõbuga, mina seda sarja enam edasi ei loe, sest kui raamatud peaks ka olema tarkadest ja haritud naistest, siis mina tunnen neid raamatuid lugedes, kuidas minu kui lugeja intelligentsi solvatakse, sest see kõik on nii jabur ja ajuvaba.

Ready Set Rogue

Raamat:  Ready Set Rogue (Studies in Scandal #1) by Manda Collins (2017)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29875939-ready-set-rogue

Kes kirjutab raamatu armastusest?

Kui kõrgelt haritud preili Ivy Wareham saab teada, et tema on üks neljast noorest neiust, kes pärisid Leedi Celeste Bauchampi mõisa, koos suurepärase eraraamatukoguga, pakib ta koheselt oma kohvrid. Kuid kahjuks, on leedi Celeste nõbu, elumehest Quill Beauchamp, Kerri markiis, on nõuks võtnud rikkuda neiude õpingud kuidas iganes …

Beachampi maja neljale sinisukale jätmine – üskkõik kui kenad ka need neiud poleks – on tragöödia ja Quill lihtsalt ei lepi sellega. Kuid Leedi Celeste surm polegi väga lihtne lugu, nagu see esialgu tundus olevat … ja kui Quill loodab lahendada tema surma müsteeriumi, siis vajab ta Ivy abi. Kuid samas avastab Quill ka oma üllatuseks, et see raamatukoi temas sellist kirge ja igatsust äratab, mida ta kunagi varem tundnud pole. See elumees usub, et ta on lõpuks oma teise poole leidnus – kuid kas Quill suudab selles ka veenda arukat ja skeptilist Ivit, et armastus pole vaid väljamõeldis?

Romance,

Oli aeg, kui ma nautisin Manda Collinsi ajaloolisi armastusromaane, kuid siis tuli üks sari, milles üks absurdsus ja vasturääkivus ajas teist taga ja ma lubasin endale, et kuna ma olen tema raamatutest välja kasvanud, siis ma tema raamatuid enam ei vali lugemisnimekirja. Ja ma pidingi üsna kaua vastu, kuni tuli uus sari ja ma niiiiiiiii lootsin, et äkki seekord … aga ei.

Redy Set Rogue on üks äärmiselt kergesti etteaimatav ajalooline armastusdraama, kus otse loomulikult kohtuvad kaks noort (kuigi selles ei saa päris kindel olla, kuna vahepeal jääb mulje, nagu Quill oleks vähemalt kaks korda vanem kui Ivy) inimest, eks esialgu satuvad kohe konflikti ja on üksteise vastu väga negatiivselt meelestatud.

Kuid siis, leiab Ivy oma heategija Leedi Celeste kirja, kust selgub, et selleks et ta saaks lahendada Leedi Celeste mõrva (lavale astub loo kriminaalne osa) peab ta appi võtma Quilli (tõsiselt, kas me saame ikka kindlad olla et Leedi Celeste ka tegelt surnud on, äkki ta orkestreerib seda kõike nagu võlur Oz kardina tagant). Noh ja siis hoiavad need kaks üksteisest nädal aega eemale, pärast seda kui Ivy on öösel Quillile tädi kirjast rääkinud ja nende vahel miski särisema hakkas.

Kuid vaid paar päeva pärast saabumist (panete tähele, kirjanik otsustas siiski, et seda nädalast vahepeausi pole vaja ja hüppas jutuga taas tagasi saabumisjärgsesse päeva) lähevad Ivy ja Quill lähedal olevasse linnakesse kohaliku arstiga rääkima tädi haigusest. Teel tagasi aetakse nad peaaegu hobukaarikuga alla ja siis jäävad nad vihma kätte ning leiavad peavarju karjusehütist, kus nad märjad riided seljast koorivad ja …

Ja siis külastavad nad kohaliku „politseid“ ja tema abikaasat, kes on kunagi olnud Quilli armuke ja Ivy ja Quill avastatakse ninapidi koos pimedast nurgast ja siis lähevad nad mustlasmoori juurde ja tagasiteel tulistatakse Ivyt. Ning vaatamata kuulihaavale suudab Ivy järgmisel päeval käia kohalikul vikaaril külas ja ronida mõisa alustel tunnelites ja rabeleda end köidikutest vabaks ning kui muidu on ühest majast teise jõudmiseks vaja hobukaarikut ja ka siis võtab see võrdlemisi palju aega, siis pahar jõuab loomulikult kõikjale hetkega.

Leedi Celeste kes väidetavalt olevat olnud väga haritud ja väga nutikas daam, tundus olevat tegelikult üsnagi rumal ja pime, kui tuli tegemist sellega, kes soovis tema surma.

Jabur lugu, mis loomulikult lõppes abieluga.

Järgnev pilt iseloomustab vägagi hästi minu muljet sellest raamatust.

Granny with Benefits

Raamat:  Granny with Benefits by Marilyn Bennett (2017)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33357501-granny-with-benefits

Grace on kolmkümmend üheksa ja ta pole sugugi kindel, et elu algab neljakümneselt.

Kui ta vanaema sureb, läheb ta vabatahtlikult tema sotsiaalkorterisse asju kokku panema. See on viimane koht, kus ta oskaks arvata, et ta kohtab üle pika aja meest, kes talle koheselt meeldib, eriti kui arvestada, et ta on sel hetkel pealaest jalatallani riietatud oma vanaema riietesse ja ehetesse.

Grace vanaema alter ego alustab noormehega juttu armastusest, surmast, universumist ja ta on kindel, et seda jutuajamist poleks muidu olnud. Sellest inspiratsiooni saanuna, unustab ta kõik hoiatused ning kasutab selle muidu lihtsa arusaamatuse võimaluseks organiseerida kohtumise tõelise temaga. See otsus saadab Grace peadpööritavatesse seiklustesse täis valesid, saladusi ning kirge, muutes ta kolmekümne üheksanda aasta unustamatuks, kuid sama võib see olla ka aasta mida ta kahetseb …

Romance,

Kas pole mitte hea sisukokkuvõte kirjutatud? Kas see ei tekita teis huvi selle raamatu vastu? Kuid tegelikus … jeerum küll oli see ikka üks segane lugu, mis ei osutunud sugugi nii meelelahutuslikuks kui võiks sissejuhatusest arvata.

Tõsi, lugu algab tõesti sellega, kuidas Grace on oma vanaema korteris, imetleb tema mantleid, mille pärast ta nõustuski korterit puhastama, sest ta tahtis neid endale. Ja seal ta siis on, vanaema riided, parukas ja ehted seljas, vaatab end peeglist, kui uksele tuleb noormees ja küsib, kas ta oskaks öelda, kas selles sotsiaalmajas on hea elada, ta nimelt mõtleb oma isale sinna kohta muretseda. Nii saabki Gracest ta vanaema „õde Louise“, kelle Dale (samuti tuntud ka kui Hol (Heaven on Legs)) kutsub oma sõbra vanaema matustele, kus Louise kohtub Dale onu ja isa ja teiste Dale tuttavatega ning kuna Dale onu on koheselt Louisest huvitatud, siis kutsutakse teda koos nende seltskonnaga igasugustele üritustele.

Grace saab aru, et ta ei saa lõpmatuseni seda näitemängu mängida, seega hakkab ta tasapisi Louise asemel saatma ise ennast ja seega kohtub ta Dalega ka iseendana. Lisaks sellele vanatädi mängimisele saab Gace õde ka vahepeal lapse, Grace töökohal toimuvad suured muudatused, ta käib sõbrannadega pikal nädalalõpul New Yorgis ja sureb ka ta endise elukaaslase isa…

Kogu selle kiire ja hüpliku aja jooksul, kohtuvad nad Dalega korduvalt ja vahepeal nad meeldivad üksteisele ja vahel on jälle midagi, mis neid lahku ajab ja Grace püüab Louisest igaveseks lahti saada ja end mitte reeta kommenteerides asju, mida tema teada ei tohiks, kuid Louise teab …

Kui asjad on juba päris pikalt läinud nii nagu Grace ootab – ta on tööjuures olevast segadusest endale kõige kasulikumalt välja tulnud, tema suhted Dalega on parimas seisus – siis tuleb minevik tema oleviku segama. Ta eks, suures kurvastuses isa surma pärast ja probleemide pärast abikaasaga, ilmub ta ukse taha kõige ebasobilikumal hetkel. Ja kuigi sellest esimesest apsust saavad nad Dalega üle, siis järgmine aps on juba liiast.

Grace, kes on enda ümber päris korraliku valede võrgu pununud, hakkab nüüd niitidesse takerduma. Kas ta viimane suur üllatus lööb ta maailma täielikult uppi või on tal lootus sellest kõigest kunagi välja rabeleda? Kas ta jätkab valetamist?

Siin loos oli päris palju vasturääkivusi ja ebaloogilisi asju, mis muutsid selle loo mitte just halvaks, kuid imelikuks ikka. Kogu see Clark Kenti/Supermanilik vaid paruka ja prillidega inimese muutmine nii tundmatuseni, et keegi aru ei saa, et nad on üks ja sama inimene. Kogu see valetamine – tööl, kodus, suhtes – jättis mulje, et Grace ei oskagi tõde rääkida, sest tal oli alati nii raske rääkida asjadest nii nagu oli, ta pigem valetas või varjas. Ja siis veel need looliinid, mis algavad kuid kuhugi välja ei vii … 

Loo mõte on tõsiselt hea, oleks vaid teostus olnud natuke rohkem läbi mõeldud.