The Blossom Sisters

Raamat: The Blossom Sisters by Fern Michales (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29973522-the-blossom-sisters  

Gus Hollister on oma edu saavutanud tänu oma vanaemale, Rosele ja tema kahele õele, Irisele ja Violetile. Nad kasvatasid teda, saatsid ta õppima parimatesse koolidesse ning aitasid tal alustada ka oma raamatupidamisäriga. Rose ostis Gusile isegi selle maja, kus Gus koos oma abikaasa Elainega elab.

Kuid nüüd on Gus ilma jäämas kõigest – oma kodust, autost ning ärist. Kuid kõige halvem on see, et ta on võõrdunud oma kallist vanaemast, kes püüdis teda hoiatada, et ta abikaasa Elaine on ihne. Meeleheitel ning kahetsevalt pöördub Gus tagasi Rose talumajja. Kuid lõhutut polegi nii väga kerge taas parandada. Aga perekond ning andestamine käivad käsikäes, ning Gus ei anna väga kergelt alla. Sest vahet pole, kui hirmutav võib algus olla, tulemus võib ikkagi olla palju parem kui lootagi oskad – eriti siis kui Blossomi õed on sinu poolel …

Romance, Drama

Mulle meeldivad Fern Michaelsi raamatud, just need raamatud mis pole tema tavalisest sarjast – Sõsarkond – sest need teised lood on alati põnevad ja huvitavad.

Seekordne lugu on siis Gusist, kelle abikaasa teatab talle aasta kõige raskema päeva õhtul – see kõige raskem päev on siis Ameerika raamatupidajate jaoks päev, kuid tuleb esitada majandusaasta aruanded – et ta ei taha enam abielus olla ja selleks et mees teda ikka usuks, on ta kokku pakkinud kõik mehe asjad ning tõstnud need koos koeraga maja ukse taha ning hommikul on ta ka kavalalt mehelt auto ära võtnud ja tal polnud plaanigi seda enam tagasi anda.

Seega pea aasta pikkune abielu, mis oli rikkunud Gusi suhted tema vanaema ja vanatädidega, ning kus ta naine oli temalt saanud kõik mida ta soovis, kui ta vaid meest piisavalt sügavalt suudles (pea ta mandleid lakkudes), kuid ka Gus oli hakanud mõistma, et nii edasi ei saa ja tal oli just plaanis Elainele öelda, et ta ei kavatsegi oma vanaema enam eirata, kuid nüüd oli ta maja ukse taga, mille ta vanaema oli talle ostnud ja mille omandi oli ta lolli peaga naisega kahasse kirjutanud.

Ega tal muud üle ei jäägi, kui saba jalgade vahele tõmmata, koer Elaine väikesesse kollasesse põrnikasse pakkida ning vanaema ukse taha anuma sõita. Kuid vanaema ei lase teda sisse, ta on nõus küll talle autot laenama, et ta saaks oma kohvrid ära tuua, ning oma kontorisse magama minna, ning ka koera eest on ta valmis hoolitsema, kuid enda juurde ta Gusi ei võta.

Rosel, Violetil ja Irisel on saladus, mida nad ei taha Gusiga jagada, sest iial ei või teada, mida see tema rahaahne naine teha võib, kui ta teada peaks saama, kui palju Gusi vanaemal raha on. Seega olid nad Gusi pärast tema pulmi pärandustest ilma jätnud, ning nüüd ei ole nad mingi hinna eest valmis Gusi asjadega kurssi viima. Poiss peab ise hakkama saama oma jamadega.

Õnneks on linna tulnud Gusi lapsepõlvesõber Bernie, kelle juures ta saab esialgu ööbida, kes annab talle oma autod kasutada, kelle palgal olevad detektiivid hakkavad ta naise tausta ja igapäevaseid tegemisi uurima ning kelle advokaat, Jill – väike ning vägagi mitmekihiliselt ja vanamoodsalt riides neiu - võtab endale lahutuse asjade ajamise.

Gusi eesmärk number üks on suhted vanaema ja vanatädidega, siis teisel kohal on uus elamine ning pärast seda alles lahutus. Jill on algusest peale Gusi vastu tõre, sest Jilli jaoks siin maailmas on esmatähtis perekond (kuna ta on kaotanud oma perekonna) ning Gus on tema silmis tõsine töll, kes jättis oma vanaema ja tädid mingi naise pärast. Gus on aga see, kes hindab naistes eelkõige ilusat välimust ning tema jaoks on Jill naissoo kõige ebameeldivam esindaja, ning peale selle on ta ka veel tüütu.

Nii siis ongi, et Gus käib vanaema ukse taga kraapimas, kuni ta lõpuks sisse saab ja teda kogu nende äriga tutvustatakse ning antakse talle võimalus oma pattusid heastada, samal ajal uurib Jill Elaine tausta ning Elaine püüab siis vabaned oma viiendast või kuuendast abikaasast (Gusist) võimalikult soodsalt, kuid samas ei saa ta ka jätta oma lahutuse advokaadilt raha välja pressimast ning kõike seda püüab ta veel võimendada maagia abil, milleks vajalikud komponendid on ta saanud ühelt huvitavalt veebilehelt, kust on võimalik leida kõike eluks vajalikku.

Kogu see lugu iseenesest on ju huvitav ja pidevalt ootad, et mis huvitav vimka kust nüüd siis välja hüppab, kuid loo lõpp on kuidagi liiga lihtne ning liiga ilus. Hea kerge lugemine, kuid lugu oleks võinud põnevamalt lõppeda.

Rändaja I raamat (Voyager)

Raamat: Voyager (Outlander #3) 1 raamat by Diana Gabaldon (1993, tõlge 2016) Varrak, RR, A

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30625770-r-ndaja-iii-osa-1-raamat

Nende kirglik kohtumine toimus juba ammu, ükskõik kuidas Claire Randall seda ka ei vaataks. Kaks kümnendit varem, reisis Claire ajas tagasi ning sattus galantse kaheksateistkümnenda sajandi Šotlase, Jamie Fraseri, käte vahele. Siis tuli Claire tagasi oma enda ajastusse, et sünnitada laps, uskudes, et Jamie sai Cullodeni lahindus traagiliselt surma. Kuid mälestus Jamiest pole teda siiani jätnud … ning tema keha igatseb meest tema unedes endiselt.

Siis saab Claire teada, et Jamie jäi Cullodenis ellu. Ta peab tegema raske valiku, kas minna tagasi Jamie juurde või jääda nende tütrega oma enda aega. Ning kui aeg ja ruum teevad täis ringi, peab Claire leidma endas julgust, et seista silmitsi teda ootava kire ja valuga … eluohtlike intriigidega, mis lõhestavad Šotimaad … ning hulljulge reisiga teadmatusse, mis võib neid kas liita või igaveseks tema armastatu juurest ära viia.

Drama, History, Romance, Time Travel

Võõramaalase kolmanda raamatu, Rändaja, esimene osa. Selle raamatu sündmused laienevad juba ka edasi John Grey lugudesse, seega on mul tihti peale seda raamatut lugedes tunne, nagu oleks mingi osa puudu jäänud, kuid samas need puuduvad osad on tegelikult Johni raamatutest, või siis tulevad alles Rändaja teises osas, ühesõnaga oli minul raske lugeda, sest kogu aeg tabad end mõttelt, et „Ahaa, siit see siis algaski!!“ või siis „Oota, kas siin ei pidanud mitte ka sellest juttu olema?“. Aga see on minu probleem. Kes pole ülejäänud sarja ja Johni lugusid lugenud, siis neil seda probleemi ju pole.

Aga siis raamatu juurde. Eelmine raamat lõppes hetkel, kui Roger on avastanud, et on olemas võimalus et Jamie ei hukkunudki Cullodeni lahingus, nagu ta oli Clairele lubanud, kuid selleks, et selles saaks kindel olla, tuleb hakata ajalooürikutes sorima.

Sellel ajal kui Roger, Brianna ja Claire asja uurivad, viiakse lugeja tagasi Jamie juurde. Mis siis juhtus, kuidas ta ellu jäi, kuigi ta nii väga püüdis teha seda, mida oli Clairele lubanud – ta ei mäleta, ta ei mäleta Cullodeni lahingust suurt midagi. Ta mäletab kui ärkas, teatud vihatud tüübi surnukeha endalt maha keeras ja surma ootama jäi, kuid siis ta leiti ja viidi pakku majja, kus oli ka teisi raskelt haavatuid. Kui Inglased maja avastavad, hakkavad nad neid siis ükshaaval majast välja viima ja … kuid Jamie pääseb tänu sellele, et enne oli säästnud ühe hakkaja poisikese elu, kui too oli püüdnud Punasel Jamiel kõri läbi lõigata ja siis püüdis ta säästa Inglanna au, teadmata, et too Inglanna on Punase Jamie abikaasa :), mäletate ju küll, seda kohta eelmisest raamatust. Noh igatahes, Jamie pakitakse koos oma jalahaavaga, mis ei anna talle palju elulootust, heinavankrile ning ta loksub vaevaliselt tagasi Lallybrochi.

Me amatöör ajaloolased (või noh kaks proffi ja üks amatöör) leiavad infot, et Jamie pääses massihukkamisest ja kuulevad rahvajuttu sellest, kuidas üks endine Jakobiid end üles andes oma mõisa inimestel aitas näljahäda üle elada ja ka legendi sellest kuidas Vaadimägi oma nime sai, ning leiavad ka Jamie nime vangla nimekirjast.

Jamie peidab end aastaid pärast koju saabumist ja tervenemist mägedes, kuhu Fergus ja teised Lallybrochi poisid talle süüa toovad ja aegajalt käib ta ka majas, näiteks siis kui Jenny oma viimast last, väikest Ianit, sünnitab. Kuid ajad on rasked ja ta ei suuda ka enam vaikuses koopas istuda, seega laseb ta end üles anda, ning pearaha eest, elab ta pere veel pikka aega, mitte küll mugavalt, kuid vähemalt ei ole nad laus näljas.

Vanglas on Jamie teiste Šotlasete liider ja vanglaülem võõrustab teda kord nädalas, et rääkida vangide muredest ning samas ka lihtsalt suhelda kellegi intelligentsega. Kui vanglaülem vahetub, siis uus ei taha esialgu jätkata sama traditsiooni, eriti kui ta kuuleb, kes on see liider, sest John Grey kardab, et Jamie ta ära tunneb, ning teda alandama hakkab. Kuid asjad lähevad ikkagi nii, et Johnil on vaja Jamie abi ja lõpuks istuvad nad ikkagi kord nädalas õhtusöögi lauas ja räägivad nii muredest kui ka raamatutest või filosoofiast. Ning mida aeg edasi, seda enam muutuvad Johni tunded Jamie vastu tõsiseks.

Jamie isegi korraks põgeneb, kuid ta saadakse kohe uuesti kätte, kuid kui vangla laiali saadetakse, ei saadeta Jamiet mitte Ameerikasse, vaid tema läheb Johni tuttavate juurde Järvemaale. Seal saab temast tallimees, kes hakkab meeldima peretütrele ning kes sunnib Jamiet endaga enne pulmi magama, või ta reedaks oma vanematele, et Jamie suhtleb endiselt oma perega.

Väike William on ainus, kes Jamiet veel tema tallimehe kohal kinni hoiab, kui talle antakse võimalus ametlikult vabaks saada ja tagasi Šotimaale minna, kuid aja möödudes tuleb Jamiel tunnistada, et just Williami heaolu silmas pidades tuleb tal siiski langetada oma elu valusaim otsus – seda siis peale seda kui ta Claire läbi kivide saatis – ning lahkuda.

Roger on leidnud infot, mis annab võimaluse uskuda, et Jamie peaks olema kakskümmend aastat pärast Cullodeni Edinburgis, ning pidama trükkali ametit, ning sellest Clairele piisab, et leida õige välimusega riided, vana raha, pakkida kokku veel paar vajalikku asja, ning minna. Lahkumine on raske, kuid Brianna mõistab ja annab Claire Jamiele tagasi.

 Loomulikult pole Jamie ja Claire elu kunagi rahulik ja igav. Otse loomulikult hakkavad igasugused uskumatud ja usutavad asjad toimuma nende kohtumise hetkest saati. See osa lõppeb siis kui Jamie, Claire, Fergus ja väike Ian asuvad teele tagasi Lallybrochi.

Kui eelmises raamatus oli vaid natuke Rogeri häält sisse toodud, siis selles raamatus on lisaks Claire jutustusele ka Jamie ja Rogeri osad ja lugu läheb ise üha põnevamaks. Mulle meeldib seda sarja lugeda, vaatamata sellele, et ma olen kõik raamatud juba varem ju läbi lugenud (loe: neelanud), on väga huvitav nüüd uuesti rahulikult lugeda ja avastada asju, mida ennem ei pannudki võib-olla tähele, sest siis veel ei osanud neid meeles pidada, et edaspidi tabada ära ühe või teise asja alguskohta.

Hea raamat ja ma loodan, et teine osa Rändajast tuleb ikka välja enne kui Võõramaalase telesarja kolmas hooaeg ekraanile jõuab.