Princess: The Early Life of Queen Elizabeth II

Raamat: Princess: The Early Life of Queen Elizabeth II by Jane Dismore (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/39507353-princess

20. novembri, 2017, tähistasid Kuninganna ja Edinburgi krahv oma seitsmekümnendat pulma aastapäeva. Printsess Elizabeth oli armunud Kreeka prints Philipisse, ambitsioonikasse mereväe kadetti, juba kolmeteistkümne aastasena, ning nad abiellusid, kui printsess oli 21. Kui Elizabeth aga sai äkki Kuningannaks juba kahekümne viieselt, muutusis nende elud igaveseks. Philips on olnud Elizabethile suurimaks toetajaks, kuid Elizabethil on tugev põhi all ka juba sünnist saati, sest temas hakati järeltulijat vormima väga varasest east saati.

Selles raamats on kokku pandud materjale teistest raamatutest ja uusi intervjuusid lähedaste sõprade ja sugulastega, kes on Kuningannat tundnud juba lapseeast saati, seega on selles raamatus esitatu värskem ja sügavam vaade printsessi elule, kuidas see säras kuid piiras. Põnevad detailid ja lookesed toovad temast välja uued küljed, rõhutavad ajastut, milles ta kasvas ning inimesi, kes teda ümbritsesid. Leedi Desbrough ja erasekretär söör Alec Hardingu arhiivid, toovad päevavalgele seni nägematud kirjad printsessidelt ja teistelt kuningliku perekonna liikmetelt, andes lugejatele võimaluse heita pilk nende elude ja mõtete intiimsesse sisemaailma. Siin on kurbust, kui suri ta amm, Alah, tema rõõmu ta laste üle, tema melanhooliat värske abikaasana, kui Philip pidi minema tagasi oma laevale, tema isa õrnemaid külgi. Siin on ka kirjeldusi tema ema perekonnast, Bowes Lyonsitest, kes olid tema elus tähtsal kohal, kuid on siiani ilmunud raamatutes väga vähe mainitud. Pööratakse ka tähelepanu Elizabethi ema sünniga seotus müsteeriumile. Autor pöörab erilist tähelepanu ka sellele kuidas sõda mõjus nende perele ja kuidas printsessi onud, Windsori krahv ja David Bowes Lyon, oma pidevate vastaseisudega tegid nende elu raskemaks. Vastupidiselt Elizabethi lapsepõlvele oli Philipi elu pidevas segaduses, kuigi mingil määral jooksid nende elud paralleelselt.

Biography, History

Kes on nüüdismaailma kõige kuulsam riigipea (mitte valitud vaid sünnijärgse õigusjärgne valitseja)? Loomulikult Elizabeth II. Ta on kõige kauem valitsenud, tema perega on seotud kõige rohkem skandaale, tema pereliikmed on kõige pikaealisemad ja tema pere noorimad esindajad on tänapäeva pressi lemmikud. Seoses Elizabeth II pojapoegade laste sündimiste ja pulmadega on Briti kuninglik pere viimasel ajal pidevalt meedia huviorbiidis.

Kuigi see polnud väga ammu, kui pöörati tähelepanu tema isa kokutamisele – Kuninga kõne – või siis sellele, kuidas pärast sõda said printsessid „linnaloa“ – Printsessid linna peal – ja BBC on teinud ka armsa dokumentaalid, kus vaadatakse kuningapere kodus tehtud filmikesi ja sugulased ning töötajad räägivad oma mälestusi, pole siiski ükski neist keskendud ainult Elizabethile, sellele kuidas ta kasvas, kuidas teda juba sünnist saati nähti kui troonipärijat, kuigi sellele hetkel oli ta järjekorras kolmas, peale oma isa ja onu, kui ta vanaisaga peaks midagi juhtuma, kuid ta oli Brittide lemmik printsess. Isegi ta vanaisa on oma kirjades märkinud, et Elizabeth peab saama õige hariduse ja koolituse, et olla valmis riiki esindama, kuna ka tema ei uskunud, et ta onu võiks kuningaks saada.

Samamoodi pole ma kunagi selle peale mõelnud, miks tuntakse kuninganna ema täpselt niiviisi, Kuninganna Ema, kui kõik teised kuningannad on endiselt oma nimega jätkanud, kui ka nende abikaasad on troonilt lahkunud. Põhjus on väga lihtne, Elizabeth sai oma nime emalt ja seega ei saanud olla ju korraga kahte kuninganna Elizabethi, isegi kui üks neist oli lisandiga II. Ja kas teie teadsite, et lisaks sellele, et kuningannale meeldivad väga ta corgi koerad, on ta ka suur hobuste armastaja?

See oli üks huvitav lugemine, mitte ainult selle pärast, et sedasi sai teada palju rohkem kuningliku pere argipäevast või Elizabethi taustast, see oli lihtsalt hästi kokku pandud infokogum, mida oli huvitav lugeda. See pole liialt keskendunud skandaalidele või Philipi armulugudele enne abielu, või Elizabethi suhetele oma vanemate ja õega. See on Elizabethi elu, aasta aastalt kuni tema kroonimiseni. Ainus asi, mis mind tõsiselt häiris, oli raamatu lõpp – see oli liiga järsk, ilma kokkuvõtliku tagasivaateta. Isegi kui raamatu sissejuhatus oli Elizabethi kroonimise eelne, oleks oodanud lõpus ikkagi rohkemat, kui lihtsalt fakti, et Kuningas oli surnud ja uueks Kuningannaks sai Elizabeth ja Philip on tema kõrval olnud tema jõuallikaks läbi kõigi nende aastate.