Patukahetsus

Raamat: Repentance by Eloisa Diaz, tõlge Kaja Riikoja (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58994272-patukahetsus          

Hingeminev ja mitmekihiline krimipõnevik, kus kistakse lahti nii Argentina ühiskonna armistuvaid, aga ikka veel piinavalt valusaid haavu, kui tuuakse päevavalgele perekonnasaladusi. Buenos Aires 1981 Argentinas on võimul diktatuur. Repressiivrežiimi karmides tingimustes töötav inspektor Joaquín Alzadal tuleb oma töö tõttu suhelda meeleheitel ja hirmunud inimestega ning taga otsida kadunuid. Ta ei tahaks üldse oma nina poliitikasse pista, vaid elada tavalist ja rahulikku elu koos oma naise Paulaga. Kui aga tema revolutsiooniliselt meelestatud vend Jorge ühel päeval kaob, sunnib süda teda venda päästma. 

Kakskümmend aastat hiljem ... Argentinas on järjekordne majanduskriis ning Buenos Airese tänavad kihavad rahutustest. Sel korral on Alzada otsustanud hoida madalat profiili ning oodata kannatlikult ära erruminek. Aga kui surnukuuri kõrval asuvast prügikonteinerist leitakse noore naise laip ning linna rikkaima perekonna naisliige kaduma läheb, on ta sunnitud sekkuma. Koos sellega ujub pinnale ka kauge õõvastava aja isiklik tragöödia. Krimipõnevikus kajastatakse argentiinlasest inspektori Joaquín Alzada elu kaht tähelepanuväärset perioodi, mil ta tegeleb kadunud isikute otsimisega ning püüab valusatest mälestustest hoolimata pattu kahetseda ja leida viimaks lunastust.

History, Drama

Kuigi ma olin lugenud selle raamatu sisututvustust korduvalt, olin ma kõik loetu mugavalt unustanud ja seega asusin lugema ilma midagi ootamata ja see oli kõige parem. Ma lasin lool end aeglaselt endasse tõmmata, lasin end viia kaasa raskete sündmustega käesoleva sajandi alguses ja veelgi kohutvamate sündmustega kakskümmend aastat varem.

Peategelane, Joaquin Alzada, on politseiinspektor, keda kutsutakse mässujärgi lõhnava päeva alguses surnukuuri, kuna surnukuuri prügikastis on leitud laip. Alzada on just teada saanud, et tal ei lasta veel pansionile minna, seega pole ta just kõige paremas tujus ja ta tõesti ei tahaks minna sinna surnukuuri, selle kohtuarsti juurde, kuid see on ülesanne mis talle täna on antud, sest kõik teised politsei töötajad valmistuvad oodatavaks mässuks.

See külastus surnukuuri tuletab talle meelde asju, mis on talle ja ta perekonnale väga tähtsad, mis mõjutavad neid ikka veel, ka kakskümmend aastat hiljem. Kas kõik kordub taas, kas nad on taas seal? 

Need sündmused kakskümmend aastat tagasi on õõvastavad ja hirmutavad, ning meenutasid asju, mis toimusid meil ja meie naabrite juures nelikümmend aastat varem. Palju me ikka teame, mis Argentiinas toimub? Heal juhul tuleb Argentiinaga seoses meelde “Evita”, kuid need asjad seal toimuvad ju ka möödunud sajandi neljakümnendatel, kes oleks võinud arvata, et see kõik jätkus ka veel pärast Perone võimult lahkumist, et argentiinlased on hirmus elanud mitmeid kümneid aastaid ja ka veel käesoleva sajandi alguses.

Isegi kui raamat on aeglase algusega ja vahel on jutt üllatavalt hüplik, on lugu ikkagi väga põnev ning kui kord juba lugema hakkad, on raske käest panna. Ning kuigi Velvet Was the Night ei toimu Argentiinas vaid Mexico Citys, kuid kui teile meeldis Patukahetsus, siis tasub järgmisena see Silvia Moreno-Garcia raamat ette võtta.