2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 21. juuni 2016

Irregular Verbs and Other Stories



Raamat: Irregular Verbs and Other Stories by Matthew Johnson(2014)
Hinne: A
keluraga: uude külasse kolimine
lunak: otsida midagi seda leidmata
mencintai: viimast korda armastada

Saage tuttavaks süümepiinades hooldajaga, kes ühineb oma zombistunud patsientidega nende viimasesse elupaika; üksiku sõduriga, kes on valves üksildasel Artilisel saarel, et kaitsta seda kohta sissetungi eest, mis võib olla ka tema ettekujutus; rahvalaulikuga, kes püüab Põrgusse ametiühingut luua; ning eradetektiiviga, kes võtab sinu töö vastu vaid siis kui sa oled surnud. Külastage iidsest roomast põgenike varjupaika; kadunud maailma, mille on elustanud oma mälestustest internetiavaruste jaoks, saare viimane elanik; ning restorani, mille omaniku vaim ei taha kuidagi lahkuda oma viimaselt peolt. Avasta draakoni varanduse halbu mõjusid, sidet Mark Twaini ja Frankensteini vahel ning maagilist mustsõstra moosi mõju – seda kõike imelike, naljakate ning südant kriipivate lugude kogumikus, mille autoris on Matthew Johnson.
Time Travel, History, Romance, Action, Fantasy, Anthology

Evaregulaarsed verbid on üks suurepärane kogumis lugudest milles räägitakse  … kõigest.

Siin on lugu abikaasast, kes pärast oma naise surma hakkab unustama nendevahelist keelt, ning meeles pidamiseks hakkab ta sõnu üles kirjutama esmalt paberile, siis põrandale ja lõpuks omaenda nahale. On ka lugu iidse Rooma põgenikest, kes on tulnud kaasaega, kuid ei suuda siinse eluga kohaneda, ning tahavad tagasi. Lugu Noveau-Orleansi detektiivist, kes uurib kellegi tapmisähvardust, kuid selgub, et see keegi polegi inimene. Ja ka lugu poistest, keda meelitavad maagilised olendid jäneseurgu, mille kaudu nad satuvad Imedemaale, kus nad peavad töötama julma jänese ja siili alluvuses. Ja siis on veel ka lugu ooteruumist, enne viimast lahkumist, kus saab ingli abiga vabaneda pagasist, mida sa kaasa võtta ei tahaks.

Ning siis on siin ka lugu õnnelikust perekonnast, kuid kuna pereisa on kaotanud töö, siis ei saa ta maksta enam masina eest, mis täitis nende tütre kohta ning …. Ja siis on siin ka muinaslugu kolmest vennast, ning sellest mis tegelikult toimus. Ja lugu väga hoolikast söögitegemisest, ning kokast kes ei lase mitte millelgi rasku minna, ning ei kasuta toiduks ühtki elusolendit, kes vabatahtlikult end ei ohverda. Ja kas sellest, kuidas odavaimad tooted on toodetud Põrgus. Kuidas Juudid on lõpuks leidund oma lubatud „maa“. Ning ka lugu tuleviku ennustajatest, kes vaatavad võimalikke tulevikke, kustutavad kohutavaimad ning kui nad leiavad ideaalse, ei taha nad sealt enam tagasi tulla.

Ning veel on siin lugu ühest vägagi jutukast vaimust, kes ei taha kuidagi lahkuda, ning kui ta poeg on juba lootuse kaotanud, leiab ta oma isa jaoks teise vaimu, kes vajab kaaslast selleks, et veel natukeseks siia jääda. Ja siis on ka lugu kodumasinate kaugoperaatoritest, kelle puhkeaega hakkavad risustama rämpskirjad. Ning veel üks muinasjutt süprusest, kadedusest, ahnusest ning draakonitest – „Ära kunagi ole surnuna väärtuslikum kui sa oled elavana“. Ning veel üks lugu Noveau –Orelansi valitsusest ja sellest, kuidas nad pärismaalasi ohjavad. Ning ka lugu Mark Twaini Hüppavast konnast – Frankenstein konnast. Ja ka metsistunud vanuritest, kes on muutunud surmavalt ohtlikeks teiste elavate suhtes.

Ja veel on siin üks imearmas muinasjutt sõlmedest ning draakonitest. Ning ka lugu Jääst, üksildusest ning segadusest. Ka lugu ajaloo valvuritest, kes hoiavad liialt kinni väikestest mälestusesemetest, mis meenutavad muudetud minevikku. Ning kurb lugu kangelase lõpust (alles hiljuti oli kinos üks teine võimalus tema lõpust ;)). Ja lõpuks on suurepärane lugu sellest, kuidas ühe vee alla vajunud saare mälestust hoitakse elus.

Iga lugu siin raamatus on uskumatult suurepärane, neil kõigil on oma eriline maailm, oma erisugune hääl ning erakorraline hing. See on üks suurepärane näide sellest, et raamatut ei saa hinnata kaane järgi, sest selle tagasihoidluku kaane järgi ei suudaks kuidagi uskuda, kui rikkalik on selle raamatu sisu.

Politseiniku tütar



Raamat: Politseiniku tütar by Katrin Pauts (2016)(Varrak, RR, A)
Hinne: D
Mõnikord on kummitused lihast ja verest…

Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?

Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.
Fantasy, Criminal

Järgmine uue Eesti kirjaniku kriminaalne põnevik.

Seekord toimub siis tegevus Saaremaal, kus väikses Tuulegi külas on kakskümmend aastat tagasi kaduma jäänud kaks tüdrukut ja üks tüdruk on surnud. Kõik need sündmused toimusid väikse vahega ja esialgu arvati, et kõigi nende sündmuste taga on politseiniku poeg, kuid siis leiti teine kahtlusalune, kuid ka tema lasti vabaks ja juhtumid jäid lahenduseta, lihtsalt „unustati“. Paar aastat hiljem kadus ka politseinik. Rannaküla värk, inimesed lähevad ujuma ja ei tulegi enam tagasi. Veel paar aastat hiljem kõndis sama politseiniku abikaasa merre ja uppus kalurite silmade all. Neist jäi maha kolm last – kaks poega, kes jäid veel mingiks ajaks saarele ja tütar, kes läks tädi juurde linna kooli lõpetama.

Nüüd siis ongi Eva, peretütar, tagasi saarel, kuna ta on just töökoha kaotanud ja ta vajab mõtlemiseks aega. Ta on ka kuulnud, et nende vanas majas „kummitab“ ja talle ei anna nende tüdrukute kadumised ikka veel rahu, seega hakkab ta uurima nii kadumisi kui ka „kummitust“.

Saarele jõuavad ka ta vennad ja tasapisi hakkab lugu üha enam selginema, kuni lõpuks ongi süüdlane teada ja kadunud leitud.

Iseenesest pole ju loo mõte sugugi mitte paha, kuid teostus … oleks vaja olnud ilmselt veel ühte korda üle lugeda ja ajaliin korralikult paika panna. Ilmselt see on minu kiiks, kuid mind häirib kohutavalt, kui sündmused ei liigu loogilises järjestuses, kui ühel hetkel on surnud tüdrukud Eva eakaaslased ja siis on nad tema vendade eakaaslased, ühel hetkel kaob nende isa peale tüdrukute kadumist siis jälle peale teise tüdruku kadumist, nende suur kollane maja tekkis kord juba ammu, teinekord vahetult enne kui Eva saarelt lahkus ja kord räägivad ta vennad, et ta oli tüdrukute kadumise ajal ju alles laps, teinekord, et ta oli siis juba keskkoolis. Mind häiris see tõsiselt, sest minu jaoks rikkus see ära loo voolavuse. Samuti ka see, et kui raamatu alguses on juttu kolmest tüdrukust, siis mingi hetk unustatakse neist üks põhimõtteliselt ära ja vaid lõpus mainitakse nagu muuseas ka tema saatust. Ja seda see häiris mind ka, et kuigi kõik külaelanikud tunnevad ära Eva, ei tunne neist keegi ära ta vendi, kuigi vennad jäid saarele kauemaks kui tema.

Tõsi ta ju on, et kuigi nii paljud asjad mind häirisid, siis iseenesest, nagu ma juba ütlesin, oli lugu ju hea, lihtsalt oleks vaja olnud veel kord üle lugeda ja veel paar asja sirgeks kirjutada.

Kui nüüd võrrelda Verikambit ja Politseiniku tütart, siis on Politseiniku tütar Verikambi 20 aastat hiljem. :)

reede, 17. juuni 2016

The Improbable Wonders of Moojie Littleman



Raamat: The Improbable Wonders of Moojie Littleman by Robin Gregory (2015)
Hinne: C
Moojie Littleman pole lihtsalt üks tavaline orb kellel on maavälised sõbrad, ta pole lihtsalt üks laps, kes satub imepärastesse maagilistesse seiklustesse, müütilistesse õnnetustesse, milles on nii armastust, perekonda kui ka arbuuse. Ta on ennekõike üks vägagi omapärane ja ootamatu kangelane, kellesugust varem pole nähtud.

Moraalne mõistujutt, müüt, lüüriline proosa – Moojie Lilltlemani uskumatus imed on lugu puudega poisist, kes saadetakse St. Isidore Minestavate Kitsede Meiereisse, kus tema kindel soov „kuuluda“ annab talle jõudu enese leidmiseks. Teda on ees ootamas üllatav tulevik, kui ta suudab ellu jääda viimases, kõige hirmuäratavamas katsumuses.
Fantasy, YA

See on lugu poisist, kelle elu pole olnud lihtne tema sünnist saati, kuid tema ümber on olnud alati häid inimesi, kes on näidanud oma armastust ühel või teisel moel, kuid ta pole kunagi olnud tegelikult päris üksi.

Kuid Moojie jaoks on tema elu kohutav, ta pole nagu teised poisid, ta jalad ei tööta õieti, ta vasak käsi on kange ning ta kokutab. Ta vanemad jätsid ta kiriku treppidele ühel maavärina ööl, ta uus ema armastas teda väga, kuid ta isa tõmbus tast eemale, kui selgus, et ta pole tavaline poiss. Kui ta oma ema teist korda kaotab, viib ta isa ta vanaisa juurde ning jätab ta sinna. Aastaid elab Moojie kartuses, et ta saadetakse internaatkooli ja seega teeb ta kõik, et farmis vanaisale kasulik olla. Ta õpib tegema talutöid ühe käega karkudele toetudes. Ta on saanud endale ka sõprades kohalikud „kurjamid“ kes õpetavad teda lugema, armastama, uskuma ning endas ja teistes head leidma. Ta polnud mingi tavaline poiss, tal olid võimed, mida ta õppis kontrollima ning kasutama.

Kuid siis hakkavad asjad Moojie elus lihtsalt valesti minema ning see elu mida ta siiani oli teadnud muutub kui ta kaotab inimesed kellest ta hoolib, õpib tundma armastust ning kaotab oma esimese armastuse, leiab uusi sõpru ning uusi asju iseenda kohta.

See oli väga emotsionaalne lugu poisist ning katsumustest tema elus. Hea lugu!