Sõnad sügavas sinises

Raamat: Words in Deep Blue by Cath Crowley, tõlkija Bibi Raid (2019) RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48830540-s-nad-s-gavas-sinises

See on armastusromaan.

See on Ulguvate Raamatute raamatupoe lugu, kus lugejad saavad kirjutada võõrastele, armsamatele, kirjanikele kirju.

See on Henry Jonesi ja Rachel Sweeti lugu. Nad olid kunagi parimad sõbrad, enne kui Rachel mere äärde kolis.

Nüüd on Rachel tagasi, töötab raamatupoes, leinab oma venda, Cal, ja otsib tulevikku raamatutest, mida inimesed armastavad ja kuhu nad on oma sõnad maha jätnud.

Romance, Drama, YA

Sõnad sügavas sinises on kahe noore lugu. Lugu sellest, kuidas nad kunagi olid parimad sõbrad, kuidas tüdruk ära kolima pidi ja kuidas nende viimane õhtu ära rikuti. Kuidas tüdruk tagasi tuleb, hing valu täis, lootuses, et kui ta on kellegi teise peale vihane, siis äkki ta saab oma valust lahti. Poiss on kurb selle pärast, et ta on kaotanud oma parima sõbra ja ta isegi ei tea, miks ta ta kaotanud on.

Kuna tegemist on siiski teismeliste looga, siis on siin loomulikult armuvalu ja õhkamist nende poole, kes neid õhkeid tegelikult väärt pole. On arusaamatustest tekkinud solvumisi, kuid samas peavad nad ka selle loo jooksul täiskasvanuteks saama, sest nende senine maailm kaob, kas ühel või teisel moel, küsimus on ainult selles, kas nad lähevad sellele uuel elule vastu koos või eraldi.

See oli hea lugu, vaatamata teismeliste armuvalule ja imelikule salatsemisele. Kuid millest ma aru ei saanud, oli see – kas Cal oli vanem või noorem vend? Kui Cal pidevalt raamatupoes koos Racheli ja Henryga oli, kuidas saab siis Rachel mõelda, et ei tea, kas ta ikka Georgit tunneb, kui George oli pidevalt poes. Kas Martin oli George vanusekaaslane ja kas Cal oli ka sama vana või vanem. Aga mis mulle meeldis oli see, et vastupidiselt ameerika autoritele ei suruta lugejatele pidevalt peale, kus tegevus toimub. Korraks alguses mainitakse Melbournet ja ülejäänud tegevus toimub väljamõeldud linnakeses. Aga tore on lugeda küll, et tegevus toimub veebruaris, suve lõpus ja peagi algab taas uus kooliaasta :).

Hea lugemine täis raamatuid ja elutervet vaatamist surmale ning elu pidevale muutumisele.

Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud

Raamat: Jenta som ville redde bøkene by Klaus Hagerup, illustraator Lisa Aisato tõlkija Riina Hanso (2019) Tammerraamat, RR, A

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43807527-t-druk-kes-tahtis-p-sta-raamatud  

Kas sa tead, mis juhtub nende raamatutega, mida keegi raamatukogust ei laena?

Ka Anna ei teadnud.

Aga kui ta teada saab, siis pole enam tagasiteed –raamatud tuleb päästa.

See on maagiline lugu raamatute lugemisest, hoidmisest ja armastamisest igas vanuses raamatuhuvilistele.

Children, Books

Teie kõik, kes te armastate raamatuid, kes on lapsest saati armastanud raamatuid, loete seda raamatut ja tunnete ennast ära ja siis annate selle raamatu edasi neile lastele, kellel on samasugune armastus raamatute vastu ja kellel on samuti kalduvus sarilugejaks saada. Mõnest sellisest sarilugejast võib ju isegi saada selline autor, kes kirjutab raamatu mida kõik tahavad lugeda ja millele kõik tahavad ise lõpu kirjutada.

Nii armas ja positiivne lugu sellest, kuidas igale raamatule on lugeja ja igale lugejale on raamat, ning milline peaks olema raamatu lõpp, et kõik tahaks raamatut lugeda.

Lumeõde

Raamat: Snøsøsteren by Maja Lunde, illustraator Lisa Aisato tõlkija Marit Hansen (2019) RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48340300-lume-de   

Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud...

Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle, kui ilusad pühad võivad olla ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski tulla.

Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist...

Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub?

Ja mis see on, mida Hedvig varjab?

See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas vanuses jõuluarmastaja jaoks.

Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib olla kaaslaseks peatükk haaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida pühadetraditsioon.

Children, Drama

Lumeõde oli ilus ja nii hingekriipiv lugu. Mida kaugemale lugu läks, seda rohkem lugesin ma läbi pisarate.

Kuigi lugu tõesti toimub jõulueelsel ja jõulude ajal, ei ole see tore jõululugu, ei ole see südamlik jõuluootuse lugu, kus on sobilikult 24 peatükki, mida saaks siis iga õhtu lugeda. See ei ole jõuluimelugu, see on lugu kaotusest ja leinast ja kuidas leinaga hakkama saada, olgu sa siis üksteist või kuuskümmend üks. Aru on saada, et kesiganes kirjutas selle raamatu kokkuvõtte, ei ole ise raamatut läbi lugenud, sest mina ei kujutaks küll ette, et selle lugemisest võiks saada kellegi pühadetraditsioon. Kui seda lugeda iga õhtu ühe peatüki, siis ühest hetkest alates lähed iga õhtu nuttes magama ja kogu öö ketrab su peas poolik lugu. Kas tõesti peaks olema selline pühadetraditsioon, et iga kord enne jõule nutad hingelõhestavalt.

See on suurepärane lugu, vaatamata sellele, et ta on väga kurb lugu, kuid vahel on ka selliseid lugusid vaja, lihtsalt mitte jõuluootuse loona.