A White Room

Raamat: A White Room by Stephanie Carroll (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17495984-a-white-room  

Victoria ajastu lõpus oli keskklassi naised endiselt oodatud olema „kodused inglid“, isegi kui mõned neist püüdsid juba olla enamat. Selles muutuvas ajas unistas Emeline Evans hooldajaõeks saamisest. Kuid kui ta isa ootamatult sureb, peab Emeline oma unistused ohverdama ning oma pere vaesusest päästmiseks abielluma John Dorriga, tagasihoidliku juristiga, kes suudaks ta pere eest hoolitseda.

John viib Emeline kaugesse Missouri linnakesse nimega Labellum, ning nad asuvad elama ebatavalisse majja, kus Emeline kurbus ning ebamugavus viivad ta peaaegu hulluseni. Majas olev mööbel liigub ning elab ta silmade ees, inimesed vaatavad teda tühjadest tubadest ning kogu maja on end Emeline vastu meelestanud. Arsti diagnoos on hüsteeria, kuid ravi vaid tugevdab maja võimu Emeline mõistuse üle.

Emeline leiab oma hingerahu kui ta lõpuks haarab kinni võimalusest pakkuda vaesemale rahvale litsentseerimata hooldaja teenuseid. Kuid selleks, et abivajajatele kergendust pakkuda, peab ta seda tegema oma abikaasa eest salaja, kuna Johni tööandja ajab halastamatult taga kõiki litsentseerimata praktiseerijaid. Kuigi naisi 1900 enam tuleriidal ei põletatud, peetakse allumatust siiski psühholoogiliseks veaks, ning naiste hüsteeria tuleb kontrolli all hoida.

See on lugu hullumeelsusest ja saladustest ning pakub uskumatu vaate unustatud kodusesse kultuuri, kus kodu võis vabalt saada kellegi vanglaks ning naised pidid olema valmis kõige kaotamisega, kuid nad soovisid vabaks saada.

Romance, History

Minu jaoks koosnes antud raamat kolmest erinevast osast. Esimeses osas on siis Emeline isa surm, tema kiire abiellumine Johniga, nende kolimine väikelinna, tema šokk elamisest üksi pimedas suures majas, kus ta tunnetab kuidas mööbel teda vihkab ning maja on täis endiste elanike hingi. See oli selline tüüpiline õuduslugu, kus vastabiellunud kolivad majja, mis on kurjade hingede poolt vaevatud. Seda osa lugedes meenus mulle, et hüsteeriat diagnoositi naistel veel kuni 1980 aastani ja raviti seda tihtipeale manuaalse rahuldamise teel või siis külmavee vannidega. Aga see selleks.

Teine osa algab siis kui Emeline on lõpuks end voodist ja majast välja ajanud ning jalad külma Mississippi vette pistnud (külm jalavann on tihtipeale pärast rasket ööd väga mõjus :)), ning aidanud oma endisel teenijannal tema seitsmes laps ilmale tuua ning sedasi leiab ta taas oma põetaja hinge. Selles osas muutub Emeline iga päevaga üha tugevamaks ning maja kaotab üha enam tema üle võimu. Lisaks sellel õpib ta ka ilma Johni heakskiidu ja tähelepanuta elama.

Kolmas osa on põhimõtteliselt raamatu lõpp, kui Emeline teeb midagi, mida ta teha ei tohiks ning John saab teada, millega ta abikaasa on tegelenud sellel ajal, kui ta ise on püüdnud leppida oma ootamatu abieluga, uue tööga ning elukohaga. See on see osa, kus raamatu peategelased tegelikult üksteist leiavad.

Kui esimene osa raamatust on nagu keegi piinav õudusunenägu, siis teine ja kolmas osa on sellised tüüpilised ajaloolised armastusromaani osad, kus vastabiellunud, kes üksteist üldse ei tunne, õpivad üksteist tundma ning kangelanna leiab oma tõelise kutsumuse.

See oli üks hea lugu, alguses küll õõvastav, kuid peatükk peatüki järel muutus ta üha huvitavamaks ning samas oli raamat täis ka huvitavat infot selle ajastu meditsiini ja koduste kommete kohta.

Sleeping with the Entity

Raamat: Sleeping with the Entity (Entity #1) by Cat Devon (2013)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16034218-sleeping-with-the-entity  

Ta on maiasmokk ja tal on unistus.

Saage tuttavaks Daniella Delaneyga. Ta on valmis avama oma poodi, Taevalikud Tassikoogid, ühes Chicago vaikseimas linnaosas. Kuid tal on probleeme kohalike äride assotsiatsiooni juhi – nimelt Nick St. George – veenmisega, et temast oleks hea lisand sinna naabruskonda. Daniella loodab, et tema kuulsad punase velveti koogikesed on piisavalt head, et iga mehe südant võita. Kuid Nick pole lihtsalt mõni mees. Tal on kihvad.

Ta on pidevalt näljas …

Vamplinna klanni juhina pole Nickil mingit tahtmist lasta Daniellal tema ümbruskonda uut elu sisse puhuda. Kuid Danellas on miski, mis tekitab Nickis isu … rohkema järele. Nick ei saa Daniellat mõttega kontrollida nagu teisi inimesi, mis teeb Daniella vastupandamatuks. Kas võib olla, et esimest korda üle mitme sajandi võib Nick leidnud endale võrdse vastase? Armastus on alati arvestatav jõud. Kuid kas see vampiir võib olla leidnud oma koogi ning saab seda ka süüa?

Paranormal, Criminal Mystery, Romance

Et siis, ma hindasin seda lugu D-ga, sest kui võtta seda lugu kui paranormaalset armastuslugu, siis oli see üks väga nõrk lugu. Kui aga ma hindaks seda lugu kui paroodiat kõigist kunagi kirjutatud vampiirilugudest ja filmidest ja telesarjadest (vihjates neile kõigile igal võimalikul juhul) siis oleks ma hinnanud seda lugu B-ga.

See oli siis üks juuksekarva lõhkiajavalt poliitiliselt korrektne lugu, kus pidevalt vabandati igasuguste aimatavate vihjete eest ning pidevalt tehti kahtpidimõistetavaid viidetega nalju. See oli üks paranormaalne armastuslugu, kus peaosas on vampiir ja inimene/druiid. Daniella on elanud selles linnaosas kogu oma elu, vampiirid ei saa ta mõtetega manipuleerida, kuid siiski ei tea ta kes ta naabrid on. Nick on kolinud sinnakanti siis kui Daniella oli ära koolis ja alustas oma karjääri, ning nüüd kui Daniella on tagasi ning tahab avada oma tassikoogi poodi Vambilinnas (tuntud ka kui Chicago), peab Nick teda iga hinna eest takistama, sest Daniella poeke tooks nende kanti liiga palju inimesi … ja sedasi see absurdne lugu siis edasi lähebki, kus täpselt õige info tuleb avalikuks täpselt õigel hetkel ning õiged inimesed ilmuvad välja täpselt õigel kohal õigel hetkel ning kõik on täpselt nii õige, et see lugu pole üldse mitte huvitav.

Kui tegu oleks olnud paroodiaga, siis oleks see olnud hea  ja tõsiselt naljakas lugu, sest mina naersin pidevalt, kuid see lugu … see polnud kohe üldse mitte hea.

Aga kuna raamatus on pidevalt juttu tassikookidest, siis … soovitan tassikoogid.ee ja sefiiritordid.ee  :) mõlemad on ka faceboogis olema.

Dead Ice

Raamat: Dead Ice (Anita Blake, Vampire Hunter #24) by Laurell K. Hamilton (2015)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/21066968-dead-ice  

Anita Blake on suurima tabatud sihtmärkide arvuga vampiirikütt üle kogu Ameerika. Ta on U.S. Ohvitser kes on üks parimaid zombide elustajaid. Kuid sellest ajast saati kui ta avalikustas koos meister vampiiri Jean-Claude oma kihluse, pole ta kellegi jaoks enamat kui Jean-Claude pruut.

Selline asi rikub täielikult tema reputatsiooni kui tõsine tegija. Kuid õnneks on ta professionaalsetes ringkondades siiski see kelle poole zombi probleemidega esmajärgus pöördutakse. Ning praegu on FBIl käsil üks vägagi tõsine zombi probleem.

Keegi elustab zombisid porno filmimiseks. Anita on näinud oma elus piisavalt imelikke surematute kiikse voodis, seega ei peaks see teda ju häirima. Kuid need naised, keda filmitakse pole mingid oimetud roiskuvad laibad. Nende naiste hing on nende surnud kehadesse püütud ja see vaatab välja nende hirmu täis silmadest, mis annab märku sellest, et tegemist on musteima maagiaga.

See on selline juhtum, mis võib jätta inimese hinge jäljed. Ning ka Anita oma hing ei pruugi sellest puhtalt välja tulla …

Paranormal, Criminal Mystery, Romance

Juba 24 raamat Anita Blake sarjast ja uskuge või mitte, siis seda lugedes tekkis mul korraks tunne, nagu mul oleks mõni lugu vahele jäänud, sest vahepeal meenutati asju, mis mulle kuidagi ei meenunud, kuid tõsi ta ju on, et kui on juba kirjutatud 23 raamatut, siis ei olegi võimalik neid kõiki mäletada täpselt.

Kuid seekordne Dead Ice oli siis taas kord üks suurepärane osa selles võrratus sarjas. Seekord pole siis tegu vaid kuuma armastuslooga või kriminaalse armastuslooga, seekord on nii palju erinevaid teemaliine ja nii palju meeldetuletusi eelnevatest raamatutest et need pea 600 lehekülge sulavad kui jää :).

Siin on siis probleem ühe liiga elulähedase zombiga, kelle Anita on äratanud ja siis nende zobidest seksiorjadega kelle on äratanud keegi tõsiselt julm inimene. Lisaks on ka veel probleem Anita, Jean-Claude, Micah ja Nathaniel pulma/pühendumuse tseremooniaga, kuna tiigrid tahavad ka oma esindaja nende neliku juurde lisada ja poisid tahavad tüdrukut või siis biseksuaalset poissi oma seltskonda lisaks. Ning siis on veel Asher oma hüäänidega ning Nicky oma lõvidega ning Rafael koos rottidega ning uus tundmatu maagia Anita ja tema seotud loomade vahel ja palju uusi turvasid, kes isegi ei tea kes Anita on ja milleks ta võimeline on.

See kõik on äärmiselt huvitav ja seda eriti selle pärast, et enamus asjadest toimub natuke rohkem kui 24 tunni jooksul … see lugu on tõsiselt intensiivne ja äärmiselt kaasakiskuv.

See oli üks hea lugemine!