Hinne:
C
Labürindi lahendamine pidi olema lõpp. Ei mingeid mõistatusi enam. Ega
jooksmist. Thomas oli kindel, et põgenemine tähendas oma elu tagasi saamist.
Aga keegi ei teadnud, milline see elu oli, mille juurde naasti ...
Vabaduse asemel peab Thomas pistma rinda järgmise katsega. Ta peab
läbima Põlenu, et taas kord ennast ja oma sõpru päästa ...
Adventure,
Dystopia, YA
Mida rohkem ma seda raamatut või sarja loen, seda enam on mul tunne
nagu ma loeksin arvutimängu käsikirja. Nagu Thomas ja Theresa oleks kirjutanud
arvutimängu,, kuid mitte lihtsalt arvutimängu vaid reaalses elus mängitava
arvutimängu, ning selleks et ikka kindel olla, et mäng õieti toimub, peavad nad
ka ise mängu läbi tegema. Kõik teised mängu osalised on näitlejad, kes on
vabatahtlikult lubanud oma mälu kustutada ning kui nad siis kas mängu
lõpetavad/“Surma“ saavad, siis saavad nad oma mälu tagasi. Osades situatsioonides
on Thomas liiga plikalik oma mõtete ja käitumise poolest ja see hakkas mulle
tõsiselt pinda käima, kuid muidu muutub see mäng üha enam ja enam vägivaldseks –
nagu arvutimängud ikka - ja üha enam ei
saa ma aru nendest tuleristsetest, kuid eks järgmine raamat peaks selle mõtte
avaldama (samas ei tasu unustada ka kõiki neid eel-, vahe-, ja järellugusid).
Ja kui rääkida ka paar sõnaülejärgmine nädal kinodesse jõudvast filmist, siis
tuleb ainuüksi treileri järgi tõdeda, et tegu saab taas kord olema ühe
raamatumaitselise filmiga :(.
Aga raamat on hea, julm kuid huvitav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar