The Bronte Plot

Raamat: The Bronte Plot by Katherine Reay (November 2015)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/24734627-the-bront-plot   

Lucy Alling teenib raha haruldasi raamatuid müües, ning aegajalt teeb ta oma eesmärkide saavutamiseks mitte just kõige ausamaid käike. Kui aga tema mitte kõige igapäevasemad meetodid avastatakse, rikub see saladus nii ta suhted ta ülemusega kui ka tema poisssõbra Jamesiga – ning Lucyle jääb vaid ta valu ning probleemid. Miski peab muutuma; Lucy peab muutuma.

Asjade ootamatu käik viib Lucy koos Jamesi rikka vanaemaga, kes on Lucy palganud kui kunsti konsultandi, Londonisse kirjanduse ja antiigi reisile. Lucy on algul reisi vastu, kuid avastab peagi, et Helenil on ka omad saladused. Helen võib mõista Lucy probleeme paremini kui keegi teine.

Kui nad siis kahekesi mööda Inglismaad reisivad, õpib Lucy palju Heleni kogemustest, kuna ka Helen peab oma mineviku varjudega silmitsi seisma. Haworthis, Bronte õdede elukohas, jõuavad asjad haripunkti, kui Lucyle meenuvad õdede kirjutatud kangelannad, kes püsivuse ja järjekindlusega jäid enesekindlaks – isegi siis kui kõik nende ümber muutus.

Nüüd peab Lucy minema tagasi oma enda minevikku, et ta saaks edasi liikuda. Ning kuigi ta minevikus võib olla vigu ning kahetsusi, peab ta olema tugev – kui ta vaid saaks asuda elama seda elu, mis teda kogu aeg oodanud on.

Drama, Romance, Books

Bronte raamatute lugu on üks huvitav, armas ja vahest ka kurb lugu. Ma nautisin seda kuidas Katherine Reay võrdleb Lucy olukorda näiteks Jane Eyre, Catherine Ernshaw (Wihuri mäed), Catherine Morlandi (Northanger Abbey) või Margater Hale (Põhi ja Lõuna) olukordadega, kuidas kõik need lood oleks võinud lõppeda, kui poleks olemas tõelist armastust või sugulashingi või teisi võimalusi.

Lucy töötab antiigipoes mis pakub ka sisekujundusteenust ja vanu raamatuid. Tema isa on nende pere juurest lahkunud siis kui Lucy oli vaid kaheksa, kuid iga aasta saadab ta Lucyle sünnipäevaks raamatu. Lucy isa oli andekas jutuvestja (valetaja) ja ta kasutas oma annet selleks, et elu kergelt elada. Lucy vanemad kolisid tema lapsepõlves palju, sest mingi hetk saadi ta isa skeemidele ikka järele ja nad pidid põgenema. Kui isa lõpuks üksi lahkus kolisid nad emaga Chicagosse ja sinna nad jäidki.

Ühel päeval astub antiigiärisse sisse noormees, kes otsib kinki oma isale. Lucy soovitab talle ühte nende haruldastest raamatutest. Mõningad nädalad hiljem on noormees tagasi, seekord on tal vaja kinki vanaemale ning ka see kord pakub Lucy kingiks raamatut. Ostu lõpuks võtab James julguse kokku ja kutsub Lucy välja.

Noored sobivad suurepäraselt ja mööduvad kuud, kui nad veedavad meeldivalt üksteiseseltsis aega. Kuid ühel hetkel jääb Jamesile silma, et mõlemi raamatu „esimese omaniku“ pühendus on kirjutatud sama käega. Lucy tunnistab, et ta on tõesti raamatutele natuke lugu juurde andnud ja see ei istu Jamesile kohe üldse. Kuid Jamesi vanaema on Lucys näinud hoopis midagi muud – ammust tuttavat, kes meenutab talle tema oma unustatud nooruse rumalusi, mida ta nüüd kõrges vanuses heastada tahab ja seega võtab ta Lucy endaga kaasa Londonisse kui kunstieksperdi, et talle sel reisil rääkida ka sellest teisest põhjusest, miks ta Lucy kaasa võttis.

Lucy teab et ta on oma isa tütar ja ka tema on kasutanud pettust ja manipulatsiooni et saavutada soovitud tulemus kas siis endale või teistele, kuid ta tahab sellest halvast kombest vabaneda. Kuid vanadest kommetest üleöö on vabaneda raske. London, Inglismaa ja Heleni rännakud annavad Lucyle hea võimaluse mõelda oma kommete, oma „pärandi“ üle – kas ta tahab samamoodi inimestega mängida kui ta isa, või tahab ta elult rohkem ja ausamat kogemust.

Lugu on soe ja armas ning mõtlemapanev ja kaasahaarav. Kuna kogu lugu on täis Victoria aegseid kirjanikke ning nende loomingut, eriti õed Bronted ja Jane Austen, Beatrix Potter, siis on see eriti huvitav neile, kes teavad neid raamtuid ja armastavad neid autoreid.