A Match of Wits

Raamat: A Match of Wits (Ladies of Distinction #4) by Jen Turano (2014)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18651945-a-match-of-wits

Pärast seda kui Zayne Beckett kaks aastat tagasi New Yorgist lahkus, et saada kokku oma peaaegu-kihlatuga, oli mees küll viimane keda Agatha Watson oleks tahtnud kohata oma rännakutel kui New York Tribune reporter. Mees on üsnagi haledas seisukorras, ning otse loomulikult peab keegi tema eest hoolitsemise enda õlule võtma ning ta tagasi idarannikule pere juurde saatma. Kuigi Agathal pole Zayne vastu enam tundeid, mõistab Agatha, et tal endal tuleb – kas triki või konksu abil – see kangekaelne mees koju tagasi viia.

Zaynel pole mingit soovi koju tagasi saadetud saada, ning ta on valmis oma jalad tugevasti vastu maad suruma … seda siis seniks kuni ta avastab end mugavalt tagasi libisemas oma vanasse tuttavasse pidevasse lõbusasse vaidlusesse Agathaga. Kui nad juba kord tagasi New Yorgis on saab Zayne teada, et Agatha pidev torkimine asjades, mis pole tema asi, on talle nii mõnegi vaenlase kaela toonud, ning Zayne loodab Agathale tasuda tema tagasitoomise eest sellega, et aitab Agathat tema probleemidega. Kui Agatha aga kõik Zayne rüütellikud abipakkumised tagasi lükkab, sünnivad nende omavahelistest abipakkumistest nii mõnedki humoorikad ja meeldejäävad hetked.

Kõik teised võivad ju arvata, et nad on kui teineteise jaoks loodud, kuid see pole sugugi nii – seda siis seniks kuni Agatha satub tõelisesse jamasse. Kas need kaks kangekaelset, liiga-tarka-nende-endi- heaoluks inimest äkki ikkagi ongi loodud teineteise jaoks?

History, Christian, Romance

Ma küsisin selle raamatu NetGalleyst sest sisukokkuvõtte järgi peaks olema tegemist ühe humoorika ja huvitava armastuslooga. Mingis mõttes see isegi on nii, kuid teisalt …

Jah ma teadsin, et see on kristlik armastuslugu, seega see polnud see, mis mind häiris, kuid ma ei teadnud et kristlik olemine tähendab ka seda et alati sekkutakse teiste inimeste ellu ning kosjamoorideks hakatakse juba sünnist saati.

Seda raamatut lugedes naersin ma vahel, kuid enamasti tahtsin ma peategelastele litakat vastu kukalt anda või siis kangelannat kägistada. Vähemalt kaks korda olin ma valmis raamatu lugemise pooleli jätma, sest selle raamatu tegelased hakkasid mulle tõsiselt närvidele käima. See lugu iseenesest polnudki ju paha, kuid see pidev teiste asjadesse sekkumine, teiste eest asjade otsustamine ning pidev ninaga tõmbamine … see polnud kohe üldse hea lugemine.