2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 10. august 2015

The Night Circus



Raamat: The Night Circus by Erin Morgenstern (2011) (RR)
Hinne: B
Aastal 1886 saab üks salapärane rändav tsirkus ülemaailmseks sensatsiooniks. Tsirkus on avatud vaid öösel, kasutatud on vaid valget ja musta värvust, Le Cirque des Reves pakub midagi kõigile kes jalutavad mööda ta kaarjaid vahekäike ning soojendavad end lõkketule ääres.

Kuigi siin tsirkuses on akrobaate, ennustajaid, kehaväänajaid, pole Unelmate Tsirkus siiski tavapäerane tsirkus. Mõnedes telkides on pilved, teistes jää. Jääb mulje nagu see tsirkus oleks mõningad austajad suisa ära võlunud ja nad kutsuvad endid reveurs – unistajad. Kogu selle loo sisuks on segased suhted kahe noore maagi vahel – Celia, mustkunstniku tütar ja Marco, võluri õpipoiss. Vastavalt nende salapäraste meistrite kokkuleppele, leiavad noored endid seotud surmavasse võistlusesse, sunnituna kompama üksteise ettekujutuse piire ning nende armastust üksteise vastu …
Magic, Romance, Drama, Fantasy

Ma olen juba aastaid kuulnud sellest, kui hea see raamat on ja et seda tuleb kindlasti lugeda ja nüüd lõpuks jõudis siis lugemisjärjekorras selle raamatu järg ka minuni.

Tõsi, lugu on väga hea ja tegelased on väga hästi kirjutatud ja põnevust jätkub algusest lõpuni, kuid … minu jaoks oli see lugu kooslus kahest teisest tsirkuse teemalisest loost – nimelt Darren Shanni raamatusari Cirque duFreak ja film The Presige (Lõppvaatus).

Lugu on siis kahest noorest, kellest üks – Celia Bowen – on illusionisti tütar, kellel on ka endal juba lapsest saati võimed, nagu ta isalgi ja teine – Marco Alisdair – on lastekodu laps, kes valitakse välja vana võluri poolt. Vana Bowen on juba aastaid Alexandri – hr. A.H-’ga – võistelnud, et kelle õpipoiss on parem ja kas tähtsam on kaasasündinud võimed või raamatutarkus. Nüüd siis saadab Bowen võitlusesse oma enda tütre.

Celia ja Marco ei tea võistluse tagamaid, nemad teavad vaid seda mis neile räägitakse ja õpetatakse. Seega ongi, et esialgu õpivad nad aastaid oma õpetajate käe all kõike mida neile nende õpetajad õpetada osakvad. Ja kui õige hetk on saabunud pöördub hr A.H Chandresh Christopher Lefevre poole, kes on väga osav kõiksuguste asjade organiseerimisel. Lefevre kogub enda ümber veel mõningad huvitavad inimesed ja üheskoos pannaksegi alus tsirkusele.

Marco on selleks hetkeks juba asunud tööle Lefevre assistendina ning Celia tuleb end tsirkusesse illusionistiks pakkuma. Ja nii saavadki mängud alguse.

Esialgu Celia ei tea, kes on see, kes temaga võistleb, kuigi Marco teab juba ammu kes on tema vastane, kuid ühel hetkel saab ka Celia teada, kes on tema vastane. Kuigi võistluse eesmärk peaks olema, et kes neist kahest on andekam ja suudaks teist üle trumbata, on noored tegelikult teinud kas siis teadlikult või alateadlikult uusi telke tsirkuses üksteise rõõmustamiseks. Kuid nemad pole tsirkuses ainukesed, kes teavad mis on maagia ja kuidas seda kasutada, ning kuidas sellega kas asju siduda või kuidas sellega teisi kaitsta.

Möödub aastaid, Marco on Londonis Lefevre assistent ning Celia reisib koos tsirkusega. Ning iga võistlus peab ju kunagi lõppema kuid vanameistrid ei taha kumbki noortele paljastada, kuna võistlus lõppeb ja kes võitja välja valib.

Kui siis selgub, kuidas selgub võitja, hakkavad noored nuputama, kuidas seda lõppu vältida ning lõpuks nad ka leiavad selle võimaluse, võib-olla päris mitte sellisel näol nagu nad oleks tegelikult tahtnud, kuid see lõpp on siiski parem, kui esialgu oodata oli.

Miks see lugu siis mulle niiväga Cirque du Freaki ja Lõppmängu meenutab? Noh, kaks noort „ässitatakse „ teineteise vastu illusionisti ja „saatuse“ poolt. Üks noor reisib mööda maailma koos tsirkusega ning teine haub oma kurje plaane kohapeal olles. Tõsi Cirque du Freakis pole armastuslugu kahe põhivastase vahel, kuid see on see koht, kus Lõppmäng mängu tuleb. Lõppmängus on võistlus kahe mustkunstniku vahel ning nende vahel on nende mõlemi armastatu.

Nagu ma juba ütlesin, oli lugu andekas ja põnev ja ilus, kuid minu jaoks jäi nagu midagi siiski puudu, ma ei tea täpselt mis, kuid … võib ka olla, et see sarnasus nende kahe teise looga, segas mind täielikult seda lugu nautimast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar